12.2009 arhiiv

Mida on õppida Columbuselt 21.sajandil?

13.12.2009

Lugesin Kevin Eikenberry blogist huvitavat mõttekäiku sellest, mida oleks õppida Columbuse suurest avastusreisist.

7084P-Columbus~Great-Explorers-Christopher-Columbus-PostersTäpsemalt, Columbus lahkus oma esimesele reisile 3. augustil 1492. Ta purjetas vastu tundmatusele järgides oma visiooni leida laevatee vürtside, siidi ja muu kauba kiiremaks transpordiks Euroopast Aasiasse.

Columbuse elu ja teekond on kasulik õppetund igale juhile ka täna. Muutunud on masinad, aga mitte inimloomus.

Siin on viis konkreetset lugu, mil väärtust täna rohkem kui kunagi varem ja mida me kõik saame Columbuselt õppida.

1. Vii oma  ideed ellu.
Columbus uskus, et Maa ümbermõõt on väiksem kui arvati. See usk viis ta loogilisele (tema veendumusele rajatud) järeldusele, et mõne nädala jooksul jõuab ta oma laevadega Aasiasse. Sellele eeldusele rajas ta plaani ja kogus toetusi ning jäi endale kindlaks hoolimata paljude inimeste püüetest teda naeruvääristada ning tema plaanides sügavalt kahelda. Nii käituvad liidrid.

Kas Sina oled testinud oma unistusi ja proovinud neid ka tegelikult ellu viia?

2. Leia häid toetajaid.
Columbusel ei olnud ressursse, võimu või raha mängu panna, et oma plaani ellu viia. Ta püüdis leida toetust Portugalilt ja Inglismaalt, enne kui lõpuks õnnestus tal veenda Hispaania Ferdinandi ja Isabellat oma mõtteid toetama.

Suured juhid teavad, et nad ei saa saavutada üksi suuri eesmärke ja nad töötavad järjekindlalt selle nimel, et leida toetajaid oma visioonidele, tõekspidamistele ja ideedele.

Kas oled loonud toetajate meeskonna oma visioonile?

3. Ära rahuldu väikeste võitudega.
Columbus leidis uue maa oma esimesel reisil (Bahama), kuid ta ei leidnud kaubateed. Ning ta läks uuesti ja uuesti ja uuesti. Kokkuvõttes juhtis ta nelja avastusretke, iga kord  avastas ta uusi maid.

Kuigi Columbus ei suutnud saavutada oma esialgset soovitud eesmärki ja leida otsetee vürtside toomiseks, ei saa me teda kuidagi nimetada allaandjaks.Ta läks ajalukku kui mees, kes avastas uue maailma – Ameerika.

Kui Su visioon on selge ja usk tugev, siis see aitab Sul olla järjekindel.

Kas tagasilöögid on sulle märgid allaandmiseks või väljakutse uuesti ja paremini proovimiseks?

4. Koosta korralik plaan.
Columbus ei läinud püüdma  kuninganna Isabellat  lihtsalt kerge sarmiga, visates lauale ideid ja siis hopp! kohe laeva ja merele. Mitme aasta jooksul kogus ta materjale navigatsiooniks ja reisiplaanide täpsustamiseks. Rahastamise protsess üksi kestis seitse aastat, enne kui ta reisi alustas. Kogu selle aja ta viimistles oma plaani ja korrigeeris üksikasju enne kui idee hakkas vilja kandma.

Kuidas Sina kavandad oma ideede elluviimist?

5. Mõtle suurelt.
Columbus julges erineda tema ajastule iseloomulikest kinnisideedest ja pürgida sinna, mis teistele tundus naeruväärselt mõttetu – nii ju keegi ei tee. Ta mõtles suuremalt. Ta uskus, et viies ellu oma mõttetöö viljad ning tegutsedes hästi läbimõeldult saaks leida uue kaubatee – tuua vürtse Euroopasse otse, kiiremini ja väiksemate kuludega. Ta ei sidunud ennast tavatarkuse raamidesse ega püüdnud kasutada juba kasutatud lähenemisviise.

Columbuse veenvus ja põhjalikkus oma suurte plaanide esitamisel aitas teda lõpuks oma plaani ka rahastada.

Kui suurelt sina julged mõelda? Kas sinu visioon on piisavalt atraktiivne, et võluda, veenda ja kaasata ka teisi Sulle järgnema?

Lugu Columbusest näitab, et õppetunnid on alati olemas, kui me oskame neid märgata ja viitsime mõelda, mis sellest mul oleks õppida.

Teine suurem sõnum, on selles, et oma ideede elluviimisel tuleb olla järjekindel ning eelkõige ise uskuda, et Sinu visioon saab reaalsuseks. Alla anda on lihtne, sest peaaegu alati tuleb tagasilööke, mis tunduvad piisavad, et põhjendada loobumist eelkõige iseendale ja siis teistele.

Ma usun küll, et oma juhtimisoskusi arendada ja iseennast kasvatada saab õppides õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning kindlasti suurmeestelt nagu Columbus.

Jumal on detailides.

03.12.2009

Enamus inimesi Euroopas töötab teenindusorganisatsioonides. Öeldes teenindus mõtleb tavaloogika suhtlemist ja kaasinimese aitamist. Varasemalt olengi oma teemaarendustes keskendunud eelkõige inimeste juhtimisele ja pakkunud võimalusi, kuidas suhtumist muutes muuta tulemusi paremaks.

Sellest ei piisa.Tegelikult on teenuse kui terviku kujundamine ja juhtimine ju laiem mõiste kui ainult teenindus ja selle juhtimine. Paljud probleemid ja klientide rahulolematus saavad alguse teenuse tervikliku planeerimise puudulikkusest.

Paar näidet.

Esimene näide. Ettevõtlikul inimesel tuleb idee avada kauplus, näiteks lastekaubad.

Ta asutab firma, muretseb ruumid, tellib riiulid ja leti jms., siis hangib soodsad lepingud kaubatarneteks ning laob kaupluse põranda maast laeni asju täis. Äri ei edene, kaubakuhilad kasvavad. Järgmine samm on tavaliselt nö aktiivse müügi käivitamine ja teenindajate palkade sidumine tulemusega. Mõne aja pärast kaovad kliendid ja koos sellega ka äri.

Teine näide. Ettevõtlikul inimesel tuleb idee avada kauplus, näiteks lastekaubad. Ta asutab firma, muretseb ruumid ja tahab pakkuda midagi teisiti kui tegelane esimesest näitest.  Ta kaasab sisekujundaja. Sisekujundaja näeb võimalust eneseteostuseks ja sünnib tõeliselt trendikas ja omaäoline kauplus, aga praktikas ei ole seda kunstniku eneseteostust mugav kasutada. Mõne aja pärast kaovad kliendid ja koos sellega ka äri.

Mida siis eeltoodud näidetest õppida, milline oleks õige lähenemine?

Teenuse edu ja kasumlikus sõltub teenuse kasutamise mugavusest. Teenust pakkuv inimene võib oma suurepärase ja hooliva käitumisega leevendada nurgelise, ebamugava ja läbimõtlemata teenuse tarbimise valu, aga klient valib jalgadega ja läheb varem või hiljem ikkagi sinna, kus tal mugav ja mõnus pluss sõbralik ja hooliv suhtlemine.

Teema ei puuduta mitte lihtsalt klienditsoonide kavandamist. Selleks, et pakkuda efektiivselt teenust, tuleb kindlasti tähelepanna ka backoffice asukohta ja kaubateekonda.

Harvard Business School’i emeriitpofessor Bob Hayes on öelnud:

”Viisteist aastat tagasi võistlesid firmad hinnas, praegu kvaliteedis, homme võistlevad disainis.

Disainis võistlemine tähendab siin eelkõige, et võidab see, kes loob keskkonna, kus kõik on läbimõeldud ja loomulik, mida kliendil on lihtne ja mugav kasutada ja kus tagala on teenuse kvaliteedi hoidmiseks sama hoolikalt läbimõeldud kui klienditsoon – tegemist on ju tervikuga.

Tervikpilti paberile visandades saame paika teekondade kulgemise loomulikud teed. Aga tõde on alati detailides!

Võtmeväljakutse igale teenindusettevõtjele – luua ettevõtte, mis A-st O-ni oleks disainitud ühes võtmes, idee alates ruumi kujundusest detailideni, veebilahendusest, tehnikast kuni inimeste käitumiseni oleks läbimõeldud tervik.

Mida teevad parimad teenusepakkujad teisiti, kui näidetes toodud ettevõtjad?

Parimad liidrid näevad tervikut ja sellest lähtudes ajavad taga iga detaili vastavust tervikule. Edukate firmade üks edu saladustest on kindlasti liidri võime näha kaugemale, planeerida suurejoonelist tulevikku ja pöörata tänases päevas tähelepanu igale detailile, mis selle tuleviku saabumise kindlustab.

casa_batlloMillist lugu jutustad oma klientidel sina? Kas sinu teenuse põhikomponedid –  Inimesed, Protsessid, Kujundus, Tehnoloogia, jutustavad kõik sama lugu?

Iga detail peab toetama terviklikut. Iga kliendi kokkupuude firmaga on lubaduste täitmise tõehetk.

Visioon on ülioluline, aga pisiasjad suurte tegude vundament.