Ühtegi mänguasja maha ei jäeta.

31.07.2010

„Kui sa vahel vaatad ringi, rõõmsas tujus kaed ja vaed, näed, et maailm – see on mingi vana vahva lasteaed,“ luuletas Leelo Tungal.

Kas tänase ministri mängud ja mänguasjad olid teistmoodi kui tänase automüüja? Millega ja kuidas mängis mees, kes vanglas praegu karistust kannab? Kas pätt, kes lõhub tänaval, tagus juba lapsena oma nukku peaga vastu põrandat? Millega ja kuidas mängisid sina?

Me kõik tuleme lapsepõlvest ja oleme osaliselt tänu võlgu ka oma mänguasjadele, et oleme kujunenud sellisteks nagu me oleme täna. Mõtle oma vanale karule, robotile või Barbile või hobusele, mis aitas niipaljudel põnevatel fantaasiatel tegelikkuseks saada.

Mulle meenub esmalt mu vana hea nukk Pille-Riin, kellele ma umbes kolmeselt tõsimeeli üritasin kolmerattasel sõitu selgeks õpetada, aga ta üleannetu ei püsinud sadulas ja mu suur karu koos kolme väikesega, kes kõik jõudsid minuni ühel sünnipäeval ja kellega sai mängida näiteks arsti või siis hoopis kino. Mina mõtlen täna nendele vanadele lapsepõlvekaaslastele seepärast, et vaatsin hiljuti filmi Lelulugu 3.  Ja tunnen pisukest kurbust, et ühtegi mu truudest lapsepõlvekaaslastest enam mu lähikonnas pole.

Tunnistan ausalt, et Lelulugu oma varasemate osadega (1995 ja 1999)oli minust kuidagi mööda läinud ning mul oli millegipärast tugev eelarvamus, et tegemist on primitiivse lastekaga. Kolleegid, kel eelmiste filmidega seoses lapsepõlve nostalgiat, veensid mind vaatama. Ma olen selle eest tänulik, sest need minutid, mis ma oma elust veetsin Lelulugu vaadates, olid igati hästi veedetud. Vahvad vaprad tegelased  – kartmatu astronaut Buzz Ligthyear, Jessie the Yodeling Cowgirl, Kauboi Woody ja teised, äratavad Sinus peituva igavese lapse ja toovad meelde ammuunustatud ägedad mängud.

Film oli tore, parajalt südamlik ning ärgitas suhtuma oma vanadesse armsatesse kaaslastesse leludesse hoolikamalt, lisaks on ta veel 3 D-s ja toob seetõttu lelude seiklused eriti lähedale, siruta vaid käsi. Väikesed vihjed lelude tõsisemate üleelamiste kohta on ridades: meie Mai on ilma veata! Kuid ta nukk on ilma peata, pea on maas tal patsideta, kleit jäi ilma satsideta….suksu kaotas saba takka, peale selle pole lakka ammuilma olla tal, auk on ninal kollakal. (Leelo Tungal)

Mängida on mõnus aga  seda tuleb osata, mängima saab last õpetada ja mänguasjadele, kelle omanik neist välja kasvab, on võimalik leida uus mängija. Mänguasjad ei taha saada prügimäele, mänguasjad tahavad, et nendega mängitakse, nad tahavad kuuluda kellelegi, kes neid armastab, kes oskab nendega mängida. No selge, et päriselt mänguasjad ju on elutud, elu puhume neile ikkagi sisse meie – mängijad, aga nad on elanud koos meiega meie parimates mängudes, olnud meie unenägude saatjateks ja väärivad seetõttu meie lugupidamist. Neid võib edasi anda uutele omanikele, kes on valmis.

Meid Solaris Kinos ajendas leluteema esilinastuse päeval andma lastele ja leludele uus võimalus – korraldame mänguasjalaada, kus iga laps ja lapsemeelne saab oma mänguasju vahetada või müüa või anda üle uutele mänguhuvilistele. Mõte pole niivõrd müümises ega vahetamises kui võimaluses õpetada rohkem hoolima ja hoidma. Kurb on kuulda, et lemmikloomigi jäetakse tänavale kui nendest isu täis ja eks kaugeltki kõik haiged, pealt näha üksikud vanainimesed, pole tegelikult üksikud ,vaid unustatud kuna nad muutusid tülikaks.

Jah – mängimises avaldub meie olemus, suhtumises armsatesse leludesse võime hoolida ja armastada. Mänguasjadest saab paljuski alguse meie suhtumine ja seepärast neid ei lõhuta ega jäeta maha. Nii räägib pealtnäha lastejant Lelulugu 3 tegelikult hoopis valusamatel teemadel ja teeb seda väga hästi

Mõtisklus muutuvast ajast, hirmust ja inimestest.

05.10.2009

Mõeldes tagasi möödunud sajandi lõpu ja selle sajandi algusaastatele tuleb meelde palju kordi kui olen punnitanud vastutuult, küll ägades ja küll rügades. Ise juba seesmiselt viimseni pingul ja pinges, aga ikkagi leides veelgi võimalusi, kuidas üha efektiivsemalt heidelda, halastamatult tuult trotsida, huuled kokkusurutult pressida. Liigse õhu väljalaskmiseks kirudes aeg ajalt maailma ebaõiglust, inimeste libekeelsust ning soovi üksteist alandada.

Aeg ajalt hiilis salaja ligi ka ebaterve hirm, mis tekitas ebamääraseid pingeid, „mis saab siis, kui…“ sündroomi, mille sümptomid, unetus ning kurnatus, tahtsid vägisi võimu omale.

rooma sõdurAllaandmist ei toimunud. Mantrana kõlas mõtetes – peab saama, tuleb lihtsalt veelgi rohkem tööd teha, tuleb leida kasutamata reservid. Anda endast 101%. Abiks ühised väärtused, parem planeerimine, ajajuhtimine, jagatud kalender ja täpne raport, standardiseeritud käitumine, mõõdetav eesmärk.

Hästitreenitud ja distisplineeritud sõjaväed ju liiguvad kiiremini? Võidule. Vahel küll unustades,  mille nimel võideldakse. Mida teha veel, et jõudlus kasvaks? Olin  oma maailma nii sisseelanud, et teisi reaalsusi enam ei osanudki näha. Selle ajastu märksõnad minu jaoks olid kirglik ja pidev tegutsemine, vankumatu tahe, uute võimaluste otsimine. Küllap oli minusuguseid sel ajal palju.

Väliste väärtuste pealetung.

Ja siis tuli buumi aeg. Inimesed lubasid endile rohkem puhkust ja ettevõtluses kulges paljuski meeleoludes, mis meenutasid USA Patendiameti juhi 100.a.tagasi tehitud avaldust – kõik, mis võimalik, on juba avastatud. Paljudesse higi ja vaevaga ülesehitatud ettevõtetesse siginesid uued juhid ja uus mentaliteet. Tööhobused (tihti omanikud ise) asendati paljudel juhtudel paraadhobustega. tsirkusehobusepeaOli ka tööhobuseid, kes ise endile suled külge lasid kleepida ja proovisid moonduda kepsakaks tsirkusehobuseks. Investeeriti riskifondidesse ja oodati rikkuse jätkuvat kasvu. Turg kasvas ja ilus oli olla. Tõsi, tööle ei olnud kerge kedagi leida, inimesed olid valivad. Portjee kandidaadid palusid teha omale pakkumine ja lubasid siis vaadata, kas on piisavalt head tingimused. Tihti juhtus, et alla direktori palga nad nõus kandideerima ei olnud. Ettevõtete treeningplaanides suurenes elamus – ja naerukoolituste osakaal.

Ajajuhtimist sooviti õppida pigem selleks, et oma rikkalik hobidevalik ellu sobitada.  Väga paljud hakkasid iseenda väärtust samastama asjadega, mille omanikuks oldi viimasel ajal saadud.

Paraadhobuste aeg sai läbi.

Paljud on majanduslangusega umbes samasuguse vapustuse läbielanud nagu USA Patendiameti juht 80.aastat tagasi ,saades teada,  kui vähe me tegelikult maailmast ja majandusest teame. Esimene shokk on nüüdseks möödas. Üks minu endine hea kolleeg ja sõber juhtis mu tähelepanu faktile, et paljud inimesed on suures stressis ja kurnatud, aga nad ise ei näe ega mõista seda. Tõelised tunded on maetud nii sügavale, et inimesed ei suuda enam kontakteeruda oma südamega. Sellises seisundis on paljud edukate ettevõtete tublid inimesed – tihti eelkõige juhid. Hinges valitseb sinna sügavale peidetud hirm ja ebakindlus.Tihti süvendavad neid tundeid buumi ajal võetud suured laenukohustused ja mõnel juhul ka kartus, et omanikud vahetavad nüüd kõik paraadhobused jälle välja, tööhobuste vastu.bankruptcy

Isikliku ebakindluse hajutamiseks püütakse olla hästi praktiline – rohkem müüa, kärpida ja ratsionaliseerida.

Ajajuhtimise koolitusi ostetakse nüüd jälle selleks, et olla efektiivsem ja mahutada rohkem tegevusi 24 tundi. Müügijuhtimise koolitusi, et müüa energilisemalt, müüa odavamalt, müüa maha. Palju on veel neid, kes püüavad leida klienti, kellele müüa maha oma ahnusest loodud rämpstooteid, olgu see siis toidu, joogi või mõtete näol.

Kärbitud on  kõikvõimalikud kulud. Tööle võetud või jäätud inimesed, kes on nõus töötama vaid tulemustasu eest. On neid, kes muutuvad hirmust silmakirjalikeks nahahoidjateks. Juhte, kes pakuvad omanikele meelepärast infot, mitte ausat tõde. Poliitikuid, kes teevad odavaid poliitturunduskampaaniaid.

Hirm muudab jäigaks ja loob negatiivsust ning lühinägelikku ahnust. Mille nimel kõik see möll? Et saada tagasi kaotad värvilisi sulgi ning kulinaid…. „Juhtimise ainus eesmärk on võim“, ütles Machiavelli.

Kui mõelda, mis võib olla selle ebakindluse tegelik põhjus, siis tundub, et ikkagi päris palju on inimesi, kes elavad ilma tähenduseta elu. Inglisekeelse sõna meaning algne tähendus oli esitamine või kavatsus. Ilma tähenduseta elu on nagu puhas valge leht, mil pole ühtki lugu jutustada, pole midagi esitamiseks. On vaid ennast imetlev enesekindlus ja loetelu asjadest, mida sa omad.

Just see tähendusetus toob kaasa hirmu kaotada kättevõidetud väline hiilgus ning värvilised suled ja kulinad, aga tähendusetus põhjustab ka letargiat, lootusetust, haigust. Tähendusetus laseb ebatervel hirmul võimust võtta ja meid halvata. Hirmuhalvatuse tagajärjeks on see, kui iga meie liigutust saadavad kahtlused ja mure. Kas ma ikka olen piisavalt hea? Kas ma olen piisavalt tugev, et olukorraga toime tulla? Ka see on hirm, mis tekitab paanilise vajaduse kõike kontrollida.

Hirmul on mitmeid maske. Ta võib peita end liigse ettevaatlikkuse maski taha, mis väljendub harjumuses otsida kõigest negatiivset, mõelda võimalikust ebaedust, sellele asemel, et keskenduda edule. Hirm väljendab end ahistuses, mille tulemusena leitakse vigu teistes, kulutatakse rohkem kui eelarve lubab ja kaotatakse mõõdutunne alkoholi tarbimisel. Vahel peidab hirm end aga hoopis otsustusvõimetuse taha ja väljendab end harjumuses kutsuda appi teisi, et nad sinu eest mõtleksid. Inimesed valetavad, sest nad kardavad.

Aeg soosib sisulist muutumist.

Mina näen, et ainus võimalus oma hirmudest ülesaamiseks on enda sisemise väärtuse üles leidmises. Muutumises. Nagu teada on isiksused suhteliselt püsivad ja muutuvad ainult tugeva valu ajendil. Tuleb endale aru anda, et praeguse olukorra valus on peidus võimalus saada selleks, kes sa päriselt oled.

Miks sa punnitad paraadhobusena edasi püüdes avaldada teistele muljet? Avalda endale muljet, küsi endalt, kuhu jäid sinu pärisunistused? Mis sai sinu noorusea soovist saada teadlaseks ja avastada midagi, mis muudaks inimeste arusaamu maailmast, mis sai sinu soovist mängida surematuid teatrirolle, sinu maalimata maalidest ja kirjutamata jäänud romaanist ning  kitarrist, mida sa kunagi mängima ei õppinudki? Kuhu kadus see sportlik teismeline, kes edukalt oma vanuseklassis võistles?

Millal asendus see kõik mugandunud eneseimetluse ja mammona orjusega?  Asendus „eestimatusliku“  sebimisega, tühikargamise ning ärapanemisega?

Veeda üks päev oma elust iseendaga ja vii läbi oma isikliku elustrateegia  päev.

Miks sa tegelikult teed seda, mida sa teed? Mis annab su elule eesmärgi ja suuna? Kas on see oma elatustaseme säilitamine? Piisava hulga raha teenimine? Status quo säilitamine? Kuulsuse kogumine? Või hoopis perekonna loomine, lastelastega mängimine, soov jätta maailma midagi head, mille üle su lapsed võiksid uhkust tunda.Või kui veel nende võimsate ja pisut pateetiliste küsimustega jätkata, siis, mis on sinu pärand järgnevatele põlvkondadele?

Oled võib olla istunud palju tunde firma stateegiat vaagides, kas pole mitte praegu ülim aeg iseenda kurss õigesti määrata?

Oma elu tähenduse sõnastamine annab motivatsiooni ja suuna lisades loovust, optimismi , jõudu ja heaolu. Võib olla tuleb loobuda olemast tegija ja muutuda tagasi olijaks. Mis takistab sul tegemast seda, mida armastad?

Mis on need ideed, millesse jaksad ise nii paljul uskuda, et tahad nende õigsuses veenda ka teisi?

Mugandumine ja vales elamine on hullem kui surm, see on põrgu. Sul on justkui kõik ja sul pole midagi, sest puudub meelerahu, puudub tegelik eneseväljendus. Muuseas Albert Einstein ei saavutanud läbimurret, mitte enneolematu matemaatilise jõuga, vaid loova mõtlemisega kujutledes ennast sõitmas valguskiire ees. Leia üles oma valguskiir, lõpeta uhkeldamine kahe jalaga maapeal olemise üle ning kujutle oma elu sellisena nagu sina tahaksid elada.

Mäletad, mida vastas Kuninganna, kui  Alice olles Imedemaal talle väitis, et inimene ei saa mõelda võimatutest asjadest. Ta ütles, et: „Sul on lihtsalt vähe praktikat.  Sinu vanuses, mõtlesin ma võimatututest asjadest pool tundi päevas, mõnikord jõudsin isegi mõelda kuuele võimatule asjale veel enne hommikusööki.“

Kujutlusvõime on see, mis eristab sind teistest loomadest ja teeb sinust inimese.

Milline on seisund, mille poole tasuks pürgida?meditation-1

Usun, et sobiv nimetus sellel meeleseisundile on kirglik meelerahu. Seisund, mis võimaldab olla elus 100% kohal tundes sügavat imetlust elu avaldusmisvormide mitmekesisuse ja tarkuse üle.  Asjad on vaid selleks, et neid kasutada. Varandus võib tulla ja minna. Sinu väärtus on sinus eneses. Kirglik meelerahu on olemine ja tegutsemine kooskõlas iseenda ja teistega, nautides täielikult oma tööd.

Alistu ja  loobu maailmaga võitlemast ja hakka teda armastama, päriselt. Tähtis on, et sul jätkuks tahet püsida enda valitud kursil ja mitte alla anda kiusatusele ja langeda tagasi väliselt sulgeda kaunistatud, aga sisemiselt hirmunud ohvri rolli.

Ameerika kultuurantropoloog Margareth Mead on öelnud targad sõnad: „Ära kunagi kahtle selles, kas väike grupp pühendunud inimesi suudab muuta maailma. Ainult sellised inimesed ongi maailma kunagi muutnud.“

Aeg soosib sisulist muutumist.

Esimene tööpäev on seotud hilisema tulemuslikkusega.

30.09.2009


Esimene tööpäev uues ettevõttes on täiskasvanu elus sama erutav kui kunagi lapsena oli uude kooli, uude klassi minek.  Uue elu esimene päev. Inimesed alustavad tavaliselt suurte lootuste ning  kindla kavatsusega õnnestuda. Järgnevalt kirjeldan teile kahte tõestisündinud lugu.

Marge lugu

Marge on kutsutud tööle spetsialistiks tuntud firmasse. Ega ta täpselt ei tea, mis teda ootab, aga firma on nimekas ja seetõttu ta eeldab, et küllap on kõik läbi mõeldud. Pärast mõningast ekslemist ja parkimiskoha otsimist õnnestub Margel auto parkida  ja ta siseneb hoonesse.

Marge annab kella, ta lastakse sisse. Ta esitleb ennast ja ta juhatatakse tema tuppa, tühja laua taha. Punkt. Edasi ei toimu midagi. Aeg läheb ja Marge tunneb kerget segadust. Kas peaks  ta  ise minema ennast tutvustama, küsima töövahendeid, tuletama juhile meelde, et ta on siin…aconfused baby face

Marge peas keerlevad pahaselt mõtted:   “Miks nad mu üldse tööle kutsusid? Kas kedagi üldse huvitab, et ma tulin?“  Marge on pettunud ja tema hinges ärkab kahtlus. Lõpuks tuleb juht ja kohmab:“ Ahaa, Sa oledki siin. Oota veel veidike, mul on veel mõned tähtsad kohtumised, siis räägime.“ Marge tunneb üha selgemini, et ta on võetud tagavaramutrikeseks, keda esialgu ei osata kuskile kruvida.

Marge töösuhe jääb selles ettevõttes lühikeses ja on täidetud rahulolematusega. Kuigi tema tööga ollakse rahul, saadab tema karjääri pidev sisemine rahutus  ja ebakõla tunne.

Mari lugu

Mari on kutsutud tööle tuntud firmasse spetsialistiks.  Mari pargib auto kohale, millest talle töölelepingu sõlmimise ajal räägiti ja siseneb pool tundi peale tööpäeva algust majja. Nii on kokku lepitud. Annab kella, lastakse sisse ja teda võtab vastu tema uus juht.  Sissejuhatuseks tutvustab juht Marile sõbralikult naeratavat vastuvõtu sekretäri.

happybabyfaceEdasi minnakse Mari uude kabinetti ja talle antakse üle tema tulevane töökoht koos varustusega. Ja üllatuseks on Mari laual  värsked maasikad! „Et sisseelamine magusamaks muuta“, ütleb juht naeratades. Järgneb tutvustusring, kus Marile tehakse majatuur ja tutvustatakse  töötajaid. Meeldiv on see, et Marile, kui uuele inimesele tutvustatakse tema uusi kolleege ja antakse teada, kes on kes. Vahel juhtub vastupidi, uut tutvustatakse vanadele olijatele, aga uustulnuk ise ei saa midagi teada. Edasi vaatab Mari koos juhiga üle tema sissejuhatava koolituse plaani ja juht räägib ootavatest tööülesannetest ning sellest, milliseid tulemusi ta Marilt ootab. Marile on kokku lepitud kohtumised inimestega, kes aitavad juhatada  sisse tema töötamise selles ettevõttes. Juht teeb ettepaneku minna koos lõunale.  Mari tunneb, et teda on oodatud. Just teda, Mari!

Mari töötab motiveerituna selles ettevõttes aastaid ja teeb edukat karjääri.

Esmamulje loob suhte iseloomu

Teeninduses on kuldreegel, et mulje tekib esimeste sekunditega ja võib otsustada kogu tulevase suhte olemuse. Mõned ütlevad, et kulub kolm sekundit, mõned väidavad, et seitse, aga keegi ei eita, et suurepärase kliendisuhte aluseks on juba esimestel sekunditel tekkiv mulje.

Sul võib kuluda 3 sekundit nõmeda mulje jätmiseks ja 3 aastat, et seda muljet muuta.

Esimene tööpäev on tähtis!

Suurepärase töösuhte kujunemisel on tegelikult samad kuldreeglid, mis teeninduseski.

Uue töötaja vastuvõtmisest ja juhi isiklikust tähelepanust kujunevatest muljetest laotakse vundament tulevasele pühendumisele või siis seanaha vedamisele.

Kui sa soovid saavutada silmapaistvaid tulemusi, siis alusta siseringist. Olen märganud, et inimesed, kes on esimesel tööpäeval tähelepanu ja hoolega vastu võetud, leiavad hiljem jõudu pühenduda eesmärkide saavutamisele märksa sagedamini kui need, kes on lihtsalt uksest sisselastud.

Kui Sul pole aega uue inimesega tegeleda, siis vaevalt tal hakkab olema aega panustada kogu oma energia ühise eesmärgi saavutamisele. Kooskõla juhtimises eeldab hingekeelte puudutamist. smiling-planet-earth-cartoon-2-thum

Maakera on ümmargune – kõik mis teed, tuleb sinu juurde tagasi!

Värbamise kuldreegel – konn jääb konnaks ja skorpion skorpioniks.

22.09.2009

Inimestega kipub alati olema valesti. Kord on neid napilt, siis on neid palju, kord nad on laisad, siis on nad rumalad.  Üks tundub olevat kindel – häid ja andekaid on alati vähe. Praegune aeg tuletab meelde Nukitsamehe metsakollide mõttevahetust raha jagamisel. Inimeste arvukuse kohta  tööjõuturul  saab kasutada päris sobivalt Tölpa kuldlauset – kui enne oli kõik puudu, siis nüüd on kõik üle!

Värbamist ja valikut saab võrrelda filmitegemisele eelneva casting-compositecastinguga, lõpptulemuse edu sõltub õige tüübi leidmisest ja sobivasse rolli paigutamisest.

Kuigi praegu on valida paljude hulgast ei tee see valijate elu kergemaks. Vastutus on suur.

Kiiresti hakkab veerema allamäge see  ettevõte, kus vale valik on toonud juhi kohale sobimatu inimese. Kiiresti kaotab kliente ka iga ettevõtte, kus  kliendiga otse suhtlev inimene on valitud külm ja kinnine. Need on võtmerollid! Tegelikult on kõik rollid võtmerollid, ainult võtmed võivad avada erinevaid uksi.

Miks siis niimoodi ikkagi juhtub?

Üks levinud möödalaskmine on tuttava ametisse palkamine, kui ainukeseks kriteeriumiks on tuttavaks olemine.  Paljude kandidaatide hulgast tundub kindel ja usaldusväärne valida tuttav või vähemalt sõbra tuttav. Miks mitte tuttav?  Tõepoolest usaldusväärsem, aga õige valik ainult siis, kui ta  ka antud kohale oma võimete poolest sobivaim  on.

Juhtub ka nii, et kliendiga suhtlejaks valitakse muidu tubli ja korralik tüdruk. Ta võiks olla ideaalne näiteks paberitööl silma peal hoidma. Ta tuleb õigel ajal, on puhas ja korralik, aga kliendiga kontakti loomine ei tule välja !  Tal ei tule välja, sest ta kardab silma vaadata, kardab küsida ja seetõttu ta ei saa ka aru, mida kliendid tegelikult tahavad. Kui inimesel puudub sära ja soojus, siis neid omadusi ei kompenseeri distsipliini ja korrektsusega.  Ma usun, et nii tekivad  oma tööd alandavaks pidavad ja kliente  põlgavad töötajad.  Juhid peavad  olukorrast väljasaamiseks sundima töötajaid jälgima piiblimahus protseduurireegleid lootes, et see päästab olukorra.

Olukorra päästaks hoopis see, kui igasse ametisse valitaks ande ja kutsumuse järgi!

Inimeste värbamine ja õige valik on kunst ja veidi ka teadus. Jah, Sul võivad olla head testid ja Sa esitad intervjuul toredaid küsimusi, kuid vastuseid peab oskama kuulata. jobinterview_450x300naine kuulabSilme eest ei tohi kaduda lõpptulemus, keda Sa tegelikult otsid. Kas  inimesel, keda sa intervjueerid, on  eeldusi just  antud  ametikohal suurepärase tulemuse tegemiseks ? Valijal peab vaistu olema!

Millest siis alustada? Mõtle enne värbamisega alustamist põhjalikult läbi, milline on ideaalne töötulemus antud ametikohal, milliseid andeid ametikoht eeldab.  Järgmise sammuna püüa kujutleda, milline peaks olema inimene, kes sellise tulemuse loomulikult ja kergelt saavutab.

Ja nüüd mõtle välja värbamisreklaam, mis eristuks massist ja tõmbaks selliste inimeste tähelepanu, keda Sina otsid.

Selleks, et õigeid inimesi leida,  on väga oluline  selgeks mõelda, kes me ikkagi ettevõttena oleme, milliseid väärtusi endas kanname.

Näiteks tugeva kontrolli ja järelvalve õhkkonnaga ettevõttes ebaõnnestuvad liiga tugeva iseseisvuse vajadusega inimesed, kuigi samas ametis mujal, kus iseseisvus on oodatud, võib neil olla supertulemus. Samas tugeva kontrolliga ettevõttes õnnestumine eeldab distsiplineeritud ja tugeva saavutamise tahtega inimesi.

Mis on kõige tähtsam?

Inimene, kes ei naerata, ei vaata Sulle silma Sinu juurde intervjuule tulles, ei hakka kunagi naeratama klientidele. Inimene, kes ei kuula Sind tähelepanelikult ja soojalt, ei kuula ammugi kliente ega kolleege. Otsi eelkõige õiget hoiakut ja sobivaid väärtusi, sest need on püsivad. Oskused on enamasti õpetatavad ja omandatavad. Otsi eeldusi, olenemata sellest, kas valid pearaamatupidajat või koristajat, kokka või direktorit. Varasem kogemus võib olla halb kogemus.

Püüa arusaada, mis on inimesele elus tähtis. Life's JourneyLiiga palju on neid, kes saavutavad suurepäraseid tulemusi oma vabaaja tegevustes ja keskpäraseid tulemusi tööl. Sa ei saa ju lubada keskpäraseid tulemusi oma ettevõttes ühelgi ametikohal, on ju nii?

Tohutult palju on juhte, kes räägivad ise kogu vestluse aja ning küsivad ainult paar küsimust. Valmista ette avatud küsimused ja kuula vastuseid. Jälgi inimese sõnadele lisaks ka tema olekut, kehakeelt.

Kui Sa küsid kandidaadi tugevuste kohta, siis ära rahuldu omadussõnade loeteluga vastuses.

„Olen lojaalne ja kohusetundlik“ ei anna Sulle mingit informatsiooni.

Palu kohe täpsustust! Mida tähendab Teie jaoks lojaalsus? Kirjeldage mulle olukordi, kus teie kohusetundlikkus avaldunud on?“

Küsi kindlasti tugevuste ja nõrkuste kohta. Kui inimene Sulle vastuseks tühja pilguga otsa vaatab või kohmab, et seda peaks teiste käest tema kohta küsima, siis võib arvata, et ta ei tunne ennast või ei hinda ennast või häbeneb ennast.  Suure tõenäosusega ta alles otsib ennast.

Inimese anded on tema korduvad käitumismustrid. Inimese tundmaõppimiseks püüa leida teema, millest rääkides inimese silmad särama löövad.

Otsuse tegemisel võrdle kandidaate oma loodud ideaalkandidaadiga. Kujutle, kuidas võiks küsimustele vastata Sinu ideaalkandidaat, keegi, kes sarnase tööga väga hästi hakkama saab?

Olen inimesi ametisse valinud aastaid ja oma kogemuse põhjal pean seda juhi absoluutseks võtmerolliks ettevõtte tegevuse õnnestumisel.

Suurepärased ideed võivad lörri minna ja meeskonna õhkkond allamäge, kui otsustavasse ametisse satub vale inimene. Ja suht tühjalt kohalt hakkab tulu tõusma ning edu toob edu kui kokku saavad õiged inimesed.

Tagasi pealkirja juurde.

Skorpion tahtis saada üle tiigi ja veenis konna, et see teda seljas viiks. Konn küll kartis, et skorpion võib teda hammustada. Skorpioni hammustus on teadupärast surmav. Aga Skorpion oli libeda keelega ja rääkis Konna ära. „ No mis kasu mul sellest on, kui ma sind hammustan, mul on sind ju vaja!“

frog-scorpionTeisele kaldale jõudes Skorpion muidugi hammustas Konna. „Miks sa seda tegid jõudis küsida konn? See on mu loomus, ma ei saa teisti. Konn heitis hinge.“

Vana mõistulugu konnast ja skorpionist tahab meid veenda, et inimesed ei muutu tavaolukorras kuigi palju. Konn jääb konnaks ja skorpion skorpioniks!

Üks keskmine kavalpea mõtleb ikka, kuidas teisel nahka üle kõrvade tõmmata.

15.09.2009

14.septembril 2009 kirjutab Rein Sikk Eesti Päevalehe veergudel, et teenindajad hävitavad Eesti maine. Teenindus on nii kehv. Mida kehv teenindus tähendab? Kui öeldaks, et Eestis on kehv riisikasvatus, siis oleks see mõistetav ja loomulik. No pole meil õigeid tingimusi. Aga klienditeenindus. Mis eesti inimestel siis viga on?

Artiklid ja sõnavõtud kehva teeninduse teemadel on sagedased. Nüüd siis toodi mängu riigi maine, mis teenindajate halva ja hoolimatu käitumisega rikutud saab. Kas Eestil on kunagi olnud sõbraliku, inimestest hooliva ning iga inimest ja tema panust väärtustava kultuuriga riigi maine? Mulle tundub, et pole. Omariiklus on olnud ajas nii lühike, et vaba inimene pole jõudnud välja kujuneda. Ega aeg üksi ei aita. Pikem periood võib negatiivseid tendentse pigem süvendada.

Mulle on alati tundunud, et teenindusteema on palju laiem kui seda tavaliselt tõstatatakse. Teenindajad on lihtsalt oma ameti tõttu pideva luubi all, aga kas meie omavaheline suhtlemine väljaspool seda nö ametliku teenindust on teistsugune? See paljukirutud teenindus pole ju muud kui meie omavahelise suhtluskultuuri ja tõekspidamiste ning väärtuste ilming.

Paaril korral olen kuulnud juhtival positsioonil inimeste suust uhkusega lausutult, et ega eestlane polegi mingi teenindaja, neid võiks Taist sisse tuua. Meie, eestlased oleme liiga „kavalad“, et teenindada. arrogant-727269

Üks keskmine kavalpea mõtleb ikka, kuidas teisel nahka üle kõrvade tõmmata.

Kibestunud teenindaja leiab endale lohutust tõdemises, et selle palga eest rohkem ei saagi ja üldse, kes see minust siin hoolib ja minu arvamust küsib. Kibestunud kiuslikkus on omamoodi nagu mürgi joomine lootuses, et selle tagajärjel sured mitte sina, vaid sinu vaenlane, see, kelle sa oled mõelnud vastutavaks oma olukorra eest.

Mis on teenindamine? Kas lihtsalt toidu, joogi, riiete ja teenuste meieni vahendamine. Mulle meeldib rohkem mõelda, et teenindamine on iga tegevus, mille tulemus on suunatud teisele inimesele.

Meie ametialane ja eraeluline suhtlemine üksteisega igapäevaselt ongi kaasinimese teenindamine ühel või teisel moel. Meie omavaheliste suhete kvaliteet määrab meie elukvaliteedi.

Oma külalislahke kodu loomiseks ei palka ju Taist inimesi, kodu õhkkonna loomisega tuleb ikka pererahval endal hakkama saada.

Kui me ise tunnistame, et oleme rahvusena kehvad teenindajad, siis sama hästi võiksime tunnistada, et meil on halvad kombed ning õhuke kultuurikiht endiselt pärisorjaliku oleku katteks. Aga see tunnistus meile ju ei meeldi!

Kui me hambad ristis üksteisele vaevalist suhtlust pakume, siis see on ju meie enda valik. angry_facelapsElu, mille me hambad ristis ära elame.

Kui me lepime sellega, et meil on kehv klienditeenindus, siis teisisõnu lepime me sellega, et oleme tuimad kombetud inimeseloomad veel 21.sajandil. Inimeste kombed ja käitumine on oluliseim osa kultuurist või mis?

Mida siis teha, et olukorda muuta? Kuidas luua sõbraliku, inimestest hooliva ning iga inimest ja tema panust väärtustava riigi maine ja seda hoida?

Meil ikkagi tuleb tegelda Eesti ühiskonna väärtuste arendamisega laiemalt. Margit Sutrop on kirjutanud, et väärtusi, mida mõjutada tahaksime, võib olla erinevaid. Vasakpoolsed võivad öelda, et meil on puudus sallivusest ja solidaarsusest. Parempoolsed leiavad, et ettevõtlikkust ja loovust on liiga vähe. Kokkuvõttes näitab see ikkagi, et väärtuskasvatuses on midagi puudu.

Ma usun, et väärtuskasvatusküsimustes on nii vasak- kui ka parempoolsetel õigus.

Iga üksikisik saab juba praegu olla ise see muutus, mida ta tahab maailmas näha.

Iga teenindusettevõtja saab võtta vastu otsuse muuta oma ettevõte Eesti mainekujunduse lipulaevaks. Homsesse päeva vaatav juht peab suutma leida võimalused oma inimeste pidevaks arendamiseks. Võtma vastutuse, nägema kaugemale kui kärpimisest tulenev lühiajaline kasum.

Rosa McBeath-Canter Harvard Business Schoolist on öelnud: „Edukad ja edasijõudnud inimesed on reeglina ka osavad muutujad …”

Eestlane pole kehvem ega parem ühestki teisest rahvusest. Oleme olnud paindlikud ja kiired muutujad.

Ellujäämine nõuab uuenemist.leadershiptaim mehe käes

Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna.

12.09.2009

Jumalad määrasid valelikule Korintose kuningas Sisyphosele kõige hullema karistuse, mida võib välja mõelda – ta pidi allmaailmas veeretama hiiglaslikku kivi järsku mäkke. Igakord, kui ta tippu jõudis veeres kivi oma raskuse tõttu müdinal alla tagasi ning Sisyphos pidi alustama uuesti.

Mis on selles karistuses hirmsat? See karistus on karm, sest väga piinav on teha midagi, millel puudub mõte, eesmärk ja seetõttu ka tulemus. Pole hirmsamat karistust kui lootusetu töö. Alustada jälle ja jälle ilma võimaluseta pääseda oma kohustusest ning nägemata väljapääsu.

sisyphus-myth-300x295On inimesi, kes elavad oma elu ja teevad oma tööd Sisyphose kombel hambad ristis veeretades oma kivi. Vahel kibestunult, vahel lootes, et ükskord see kõik lõpeb ja saab puhata. Lootes, et juhtub ime ja kivi jääbki mäetippu seisma ning su töö on tehtud, sa oled vaba.

On juhte, kes Vana-Kreeka jumalate kombel on oma töötajatest teinud Sisyphosed määrates nad igavesti mõtetut kivi veeretama. Need on juhid, kes pole pidanud vajalikuks töötajatele öelda, mida nad ootavad, kuhu ettevõtte liigub, millised on vajalikud tulemused. Sellised juhid kurnavad töötajaid koheldes neid kui mutrikesi, kes  vahetakse välja uute veeretajate vastu kui keermed kulunud on.

Tegelikult on päris lihtne kogu meie elu Sisyphose kiviveeretamiseks mõelda. Näha rutiini, tunda tühjust ja oodata seda lühikest õnneliku puhkehetke kui kivi on oma teel mäest alla ja sina talle järele vantsid.

On ka teine võimalus. Loobuda Sisyphose kombel illusioonist, et kivi võiks ühel päeval mäetippu pidama jääda. Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna. Tundub absurdne?

Maailm pole tingimata selline nagu meile tundub. Taju ei ole reaalsus. Jumalate karistus mõjub sunnitööna ainult siis kui me otsustame sellest niimoodi mõelda.

Igal ühel on oma koorem vedada ja ainus erinevus inimeste vahel seisneb selles, millest keegi mõtleb ja mida tunneb kui  oma koormat veab.

Iga samm on uus, igas liivateras on maailm ja see, mida vead on ju sinu oma koorem. Sa võid vedada seda armastusega nautides iga oma sammu. Sa või veeretada oma kivi tundes vaikset rõõmu igast hingetõmbest märgates enda  ümber elu väikseid ja imetlusväärseid nüansse.

Sa saad tugevamaks ja muutud osavaks, sa leiutad uusi kiviveeretamise mooduseid, sa suudad esitada endale väljakutseid ja kiita end saavutuste eest. Sa õpid tähistama aina kauem kestvaid hetki, mil kivi suudab mäetipus püsida…  Ja olles selle teekonna iseendas läbinud, leiad sa tahtmist ja jõudu, et oma meeskonnale rääkida, miks see koorem on tähtis, miks see mägi on eriline, miks see tipp tuleb alistada ja rõõmustada koos, kui see saab tehtud.

Muutes mõtlemist muutub elu.

Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna.freedom

Vabadus ei pruugi seisneda võimaluses käed taskus minema jalutada.

Vabadus võib olla oma kivi jätkuvas veeretamises. Armastusega.

Hinge kapten või elulaeva junga.

10.09.2009

Keerulistest aegadest läbitulemiseks on vaja tugevat vaimset selgroogu. Selget arusaamist sellest, kes sa oled ja mille eest seisad. Ma mõtlen, et seda vaimset selgroogu vajavad nii üksikisikud kui ettevõtted kui riik.

Master_and_Commander_1024

Kui palju on inimesi, kes teavad, mille eest nad seisavad, kes nad on ja mida taotlevad?

Inimeste peades ringleb mitmesuguseid mõtteid. Sugugi kõik ei ole alati lõpuni selgeks mõeldud laused, mille lõpus punkt. Mõned mõtted on tunnetuslikku laadi, sõnastamata. Väga paljude inimeste peades kumiseb pidev sisekõne, mis väljendab rahulolematust iseenda ja maailmaga, väljendab lausa viha, raevu ja kadedust teiste suhtes. Ja kuigi seda sisekõne üldjuhul püütakse varjata, kandub see suhtlusse märkamatult üle. Võib olla suudavad meie mandelkehad vastu võtta neid negatiivseid laineid, igal juhul liigub ringi see ärevuse, hirmu ja muretsemise voog, mis aeg ajalt vallandub ägedamalt, kui üksteise pihta teravaid kriitikanooli lastakse, süüdlasi otsitakse ning häbimärgistatakse. Selles raskemeelses kahejalaga maapeal olekut ülistavas olustikus pole justkui kohta loovale kujutlusvõimele, naljale ja soojale suhtlusele. Need kaks on teineteist välistavad mõttekultuurid. Ei saa ju olla korraga optimist ja pessimist.

Kahe jalaga maa peal olemist ülistav olek tundub ju vägagi selgroo moodi?

Selgroog kindlasti, aga vaimne mitte. See, mis inimest teistest loomadest eristab on ju loov kujutlusvõime.  Kahe jalaga maa peal liiga kinni olev inimene tavaliselt ei suuda loovalt elule läheneda, ta kipub nägema rohkem seda, mis maas.

Keerulistest aegadest läbitulemiseks on vaja võimet kujutleda asju nii nagu nad võiksid olla. Inimene liigub oma tegudega ikka oma igatsuste suunas.

Hirm ja teadmatus, mis keerulistel aegadel õhus on, kipuvad halvama ka kõige erksamad pead ning summutama parimad kavatsused. does fear motivates youNii mõnedki liidrid  muutuvad brigadirideks, kes usuvad, et turg motiveerib ja hirm töökohta kaotada kannustab. Maailma mustvalge ja primitiivsena nägevaid inimesi saab tõepoolest motiveerida tekitades hirmu ja süütunnet. Aga primitiivseid ja piiratuid inimesi ei saa tööle võtta, sest meil pole ju primitiivseid ja piiratuid ettevõtteid, pole ju!

Duende blogis kavatsen ma kirjutada asjadest nagu nad võiksid olla, et aidata kaasa hea meeleolu ja eneseusu arenemisele. Piiravad uskumused suudavad meid piirata täpselt nii kaua, kui me laseme neil seda teha. Inimene ei saa teha maapeal väga suuri asju. Aga ta saab teha väikesi asju suure armastusega, ütles Ema Teresa.

Küllaltki tuntud väljend, mis ütleb, et inimene on oma õnne sepp, jääb paljudele kaugeks kuna ei paku selgust, mida siis teha, et sepistada endale õnn. Hoopis selgust loovam on öelda, et inimene on oma hinge kapten – ainult sina ise ju otsustad, kuidas suhtud, millest mõtled ja kuhu tüürid.

those little things

Õnnelik nägu ei ole juhuslik, ta peegeldab inimese õnnelikke mõtteid.

Minu koolituste põhiteema on inspiratsiooni leidmine ja hoidmine ning seda joont kannab ka Duende blogi.

Ja ma olen Ema Teresaga 100% nõus, lihtsad asjad loevad ja inspireerivad suurteks tegudeks.