Kes kahte jänest taga ajab ei taba ühtegi.

08.01.2010

„Ma ei jõudnud kampaaniat ettevalmistada, ma ei saanud UPS-e paigaldada, mul on mõned märkmed,aga ma ei jõudnud prognoose teha,  ma unustasin graafikud kontrollida, mul on nii palju tööd, et ma ei jõudnud….“

Ma arvan te nõustuste, et kui me kuuleme selliseid vastuseid esimest korda või vahel harva, siis suudame me seda mõista – aeg ajalt võib parimatelgi meie hulgast olla päev, mil kõike juhtub ja sina ei määra enam juhtunu üle.

Kui me kuuleme selliseid põhjendusi juba mitmendat korda, siis on asjad halvad. Tõenäoliselt on tegemist olukorraga, kus keset segadust ja ruttu ei suudeta määrata kindlaks, mis on väärtuslik ja edasiviiv ja mis vaid pakiline, kuid üldse mitte nii oluline.

Ei ole kerge ühelgi juhil jääda tasakaalukaks olukorras, kus vaja ettevõttega efektiivselt edasi minna, aga meeskonnas on inimesi, kes  kipuvad jääma oma tegemata jätmistega jalgu. Nad on kogu aeg tööl, hõivatud, ootavad ületundide eest tasugi!

Robin Sharma oma raamatus Juhtimistarkus mungalt, kes müüs maha oma Ferrari“ kirjutab, et inimene, kes püüab teha kõike ei saavuta midagi. Suur osa inimesi hoiab end hõivatuna ega ole kunagi hoogu maha võtnud, et saaksid mõelda, millele keskendumine aitaks tõhusust parandada.

Päris tabavalt on sellise olukorra kohta öelnud Henri Thoreau: „ Toimekusest ei piisa, ka sipelgad on toimekad. Küsimus seisneb selles, millega oled hõivatud.“

Enamik inimesi jahib hiiri mitte elevante kui eesmärgid loomadeks mõelda. See ei ole veel töökus, kui näed ennast või kolleege pidevalt tööl aega veetmas. Võib olla on töökollektiivis kulutulena levinud nakkus, mis sunnib keskenduma tühjale-tähjale ja ei vii eesmärkidele lähemale, vaid hoiab hõivatuna?

Asjade ärategemise kunst seisneb mõistmises, millised asjad võib tegemata jätta.

Tühja askeldamise põhjus on tihti pakilisena näivate asjadega tegelemises, mille tulemusena väärtuslikud asjad jäävad tegemata. Levinud pakilised ajaröövlid on koostööpakkumistele vastamine, telefonikõned, meilide vastamine, ühelt teemalt teisele hüppamine, probleemide alla mattumine, mille tulemusena on päris loomulik põgeneda mõne näiliselt töise tegevuse juurde, mis aga edasi ei vii.

Sellise sisutühja askeldamise taga võib olla kaks põhjust:

  1. Teadmiste, oskuste või ande puudus
  2. Oskamatus väljakujunenud olukorda muuta(harjumuse jõud)

Me tegelikult upume iga päev valikutesse. Nii nagu on võimalus valida saja erineva telekanali vahel on ka võimalus valida, millega täita oma töö aeg.

Lahendus hiirtejahilt elevante küttima hakkamiseks on olemas.

Sisutühjast askeldamisest väljumiseks on meil vaja:

  1. Otsust
  2. Eesmärki
  3. Tegevuskava
  4. Enesedistspliini

Tegevuskava on ainuke asi, mis juhib meid välja pisitegevuste ja muidu muretsemise rägastikust.

Tõeline proovikivi on muidugi tegevuskavale kindlaks jäämine. Enesedistsipliin on tubliks saamise DNA! Nii naljaks kui see ka ei ole, siis mida karmim sa enese vastu oled, seda leebem on sinu vastu elu.

Iga päev samade asjade samamoodi tegemine ei anna uusi tulemusi. Idee võib olla hea, aga ainult hoolikalt kavandatud teostus toob tulemuse.

Mul on olnud õnn teha tööd mitmes edukas ettevõttes. Neil on palju erinevusi, aga üks omadus on sarnane – edu saavutavates ettevõtetes teevad inimesed väärtust loovad asjad detailideni põhjalikult ära, mida teised teha ei armasta.

confucius1Lõpetuseks tagasi alguse juurde, sest Kong Fuzil oli õigus – kahte jänest korraga tagaajades ei saa kumbagi kätte. Mida teha? Keskendu priskemale jänesele, kui praadi tahadJ

Mida on õppida Columbuselt 21.sajandil?

13.12.2009

Lugesin Kevin Eikenberry blogist huvitavat mõttekäiku sellest, mida oleks õppida Columbuse suurest avastusreisist.

7084P-Columbus~Great-Explorers-Christopher-Columbus-PostersTäpsemalt, Columbus lahkus oma esimesele reisile 3. augustil 1492. Ta purjetas vastu tundmatusele järgides oma visiooni leida laevatee vürtside, siidi ja muu kauba kiiremaks transpordiks Euroopast Aasiasse.

Columbuse elu ja teekond on kasulik õppetund igale juhile ka täna. Muutunud on masinad, aga mitte inimloomus.

Siin on viis konkreetset lugu, mil väärtust täna rohkem kui kunagi varem ja mida me kõik saame Columbuselt õppida.

1. Vii oma  ideed ellu.
Columbus uskus, et Maa ümbermõõt on väiksem kui arvati. See usk viis ta loogilisele (tema veendumusele rajatud) järeldusele, et mõne nädala jooksul jõuab ta oma laevadega Aasiasse. Sellele eeldusele rajas ta plaani ja kogus toetusi ning jäi endale kindlaks hoolimata paljude inimeste püüetest teda naeruvääristada ning tema plaanides sügavalt kahelda. Nii käituvad liidrid.

Kas Sina oled testinud oma unistusi ja proovinud neid ka tegelikult ellu viia?

2. Leia häid toetajaid.
Columbusel ei olnud ressursse, võimu või raha mängu panna, et oma plaani ellu viia. Ta püüdis leida toetust Portugalilt ja Inglismaalt, enne kui lõpuks õnnestus tal veenda Hispaania Ferdinandi ja Isabellat oma mõtteid toetama.

Suured juhid teavad, et nad ei saa saavutada üksi suuri eesmärke ja nad töötavad järjekindlalt selle nimel, et leida toetajaid oma visioonidele, tõekspidamistele ja ideedele.

Kas oled loonud toetajate meeskonna oma visioonile?

3. Ära rahuldu väikeste võitudega.
Columbus leidis uue maa oma esimesel reisil (Bahama), kuid ta ei leidnud kaubateed. Ning ta läks uuesti ja uuesti ja uuesti. Kokkuvõttes juhtis ta nelja avastusretke, iga kord  avastas ta uusi maid.

Kuigi Columbus ei suutnud saavutada oma esialgset soovitud eesmärki ja leida otsetee vürtside toomiseks, ei saa me teda kuidagi nimetada allaandjaks.Ta läks ajalukku kui mees, kes avastas uue maailma – Ameerika.

Kui Su visioon on selge ja usk tugev, siis see aitab Sul olla järjekindel.

Kas tagasilöögid on sulle märgid allaandmiseks või väljakutse uuesti ja paremini proovimiseks?

4. Koosta korralik plaan.
Columbus ei läinud püüdma  kuninganna Isabellat  lihtsalt kerge sarmiga, visates lauale ideid ja siis hopp! kohe laeva ja merele. Mitme aasta jooksul kogus ta materjale navigatsiooniks ja reisiplaanide täpsustamiseks. Rahastamise protsess üksi kestis seitse aastat, enne kui ta reisi alustas. Kogu selle aja ta viimistles oma plaani ja korrigeeris üksikasju enne kui idee hakkas vilja kandma.

Kuidas Sina kavandad oma ideede elluviimist?

5. Mõtle suurelt.
Columbus julges erineda tema ajastule iseloomulikest kinnisideedest ja pürgida sinna, mis teistele tundus naeruväärselt mõttetu – nii ju keegi ei tee. Ta mõtles suuremalt. Ta uskus, et viies ellu oma mõttetöö viljad ning tegutsedes hästi läbimõeldult saaks leida uue kaubatee – tuua vürtse Euroopasse otse, kiiremini ja väiksemate kuludega. Ta ei sidunud ennast tavatarkuse raamidesse ega püüdnud kasutada juba kasutatud lähenemisviise.

Columbuse veenvus ja põhjalikkus oma suurte plaanide esitamisel aitas teda lõpuks oma plaani ka rahastada.

Kui suurelt sina julged mõelda? Kas sinu visioon on piisavalt atraktiivne, et võluda, veenda ja kaasata ka teisi Sulle järgnema?

Lugu Columbusest näitab, et õppetunnid on alati olemas, kui me oskame neid märgata ja viitsime mõelda, mis sellest mul oleks õppida.

Teine suurem sõnum, on selles, et oma ideede elluviimisel tuleb olla järjekindel ning eelkõige ise uskuda, et Sinu visioon saab reaalsuseks. Alla anda on lihtne, sest peaaegu alati tuleb tagasilööke, mis tunduvad piisavad, et põhjendada loobumist eelkõige iseendale ja siis teistele.

Ma usun küll, et oma juhtimisoskusi arendada ja iseennast kasvatada saab õppides õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning kindlasti suurmeestelt nagu Columbus.

Suured pisiasjad.

30.10.2009

Lugesin hiljuti ühe juhi mõtteavaldust mõttetute pisiasjade kohta. Nimelt see juht ütles, et on avastanud kui jahmatavalt palju väärtuslikku aega varastasid temalt igasugused mõttetud pisiasjad ja muud mõttetud tegurid. Aga ta lisas rahulolevalt:“Nüüd tegelevad nende mõttetute pisiasjade ja muude mõttetute teguritega minu alluvad.“

Inimene, kelle tööks on juhi silmis mõttetud tegurid ja pisiasjad on hullemas seisuses kui tool juhi tagumiku all. Toolil on vähemalt juhi arvates mõte.

Kesiseid töötulemusi toodab ka kohustus osaleda koosolekutel, mis on ettevalmistamata. Milleks üldse kokku tulla, kas vormitäiteks? Veel tugevamalt vähendab võimalust edu saavutada, kui pidevalt hoida juhtimisfookuses probleemid ja süüdlaste tagaajamine.

Juhtimine on soovitud tulemuste saavutamine koos oma meeskonnaga.

Järelikult, mida madalama energiaga tiksub meeskond, seda nõrgemad on tulemused. Just juht on meeskonna emotsionaalseks teejuhiks ning oma mõtlemist korrigeerides ja käitumist muutes suudab juht tuua pöörde meeskonna võimekusse.

Inspiratsiooni andma  tähendab sütitama teisi energia, elurõõmu ja teotahtega, kirega.

Steve Jobs inspireerib oma meeskonda nii:“ Paljud firmad on läinud kulude kärpimise teed ja see võib olla nendele õige tee. Meie valisime erineva tee! Meie usume, et kui me jätkuvalt esitleme uusi suurepäraseid tooteid oma klientidele, siis nemad jätkuvalt ostavad neid tooteid!

Termin “inspiratsioon” tähendab sõna otseses mõttes, et Jumal “hingas” või “puhus” välja oma vaimu. Miks inimesed on andnud sõnale inspiratsioon sellise jumaliku tähenduse? Ma arvan põhjuseks on inspiratsiooni leidnud inimeste suur  erinevus nendest, keda pole inspireeritud.

Inimene, kes on leidnud inspiratsiooni justkui ärkab ellu. Mitte, et keegi ka surnult tegutseda saaks, aga paljud siiski on suure osa ajast justkui poolsurnud, vaiksel säästurežiimil tuksumas.  Ei, ma ei mõtlegi, et enamus kogu aeg viilib, kohusetundlikke inimesi on palju. Mentaliteet – teen oma asja ära, saan raha, töökoht on, mis seal siis ikka – elab kahjuks veel massides. Teisalt ka juhid ei oska näha kasutamata võimalusi efektiivsuse kasvatamiseks.

7 inspireerivat tegevust, mis toovad elu meeskonda:

  1. Ole  ise energiline ja kirgliku suhtumisega firma toodetesse ja eesmärkide saavutamisse.
  2. Õpi kaasama inimesi esitades neile õigeid ja suunavaid küsimusi.
  3. Õpi kuulama kavatsusega mõista.
  4. Õpi  püstitama innustavaid eesmärke.
  5. Õpi  julgustama, juhendama ja pakkuma tuge kõhkluse hetkedel.
  6. Ole eeskujuks eesmärkide saavutamisel
  7. Ole järjekindel ja positiivselt nõudlik.

Justkui algajale konsultandile mõeldud eksamiküsimusena kõlab küsimus:“ Mis teeb juhist liidri?“. On päris mitmeid juba klassikaks muutunud vastuseid, aga täna pakun lõpetuseks välja ühe Ameerika Ühendriikide kuuenda presidendi, John Quincy Adamsi ütluse:

„Kui Sinu tegevus on inspireerinud kedagi julgelt unistama, rohkem saavutama ja lõpuks kellekski saama, siis oled sa liider.“

Puhu hing sisse, anna tööle tähendus!

Muuseas edukate ja ebaedukate ettevõtete peamine erinevus on pühendunud inimeste arvus.

Edukates firmades on rohkem inimesi täiega eesmärkide kallal, sest need tähendavad kõigile midagi, ei ole mõttetuid ülesandeid ja ettevalmistamata koosolekuid.

Ebaedukates firmades on enamus inimesi küll kohusetundlikult kohal, sest muidu lastakse lahti, aga nad on tihti ametis ülesannetega, mille täitmist juhid peavad tühiseks, aega raisatakse koosolekutel, mis kujunevad mokalaatadeks ning plaane ei jõuta teha, sest kogu aeg on vaja probleeme lahendada.

Öeldakse, et kui sa investeerid kümme minutit kellegi heasse juhendamisse, kes sulle allub, säästad terve tunni. Tulemustele inspireerivaks juhiks saamine on õpitav ja arendatav.

Kristlik müstik Julian laulis 14.sajandi musta katku ajal:“Sind ei taba miski, mis käiks Sulle üle jõu!“

Eks ole! Kui sa juba leidsid selle artikli, siis ei käi sulle üle jõu ka puhuda hing sisse oma meeskonnale. Keskendu võimalustele, sinu meeskonnas on täpselt nii palju andeid, soove ja võimalusi kui palju on inimesi. Tõde on tihtipeale just detailides ja pisiasjad suurtele  tegudele vundamendiks.

Ärka üles, see on Sinu elu!

Juht loob teenindaja?

23.10.2009

klient on kuningas

Klienditeenindajad on tänases Eestis tohutu surve all. Põhjus pole lihtsalt selles, et kliendid on nõudlikud ning närvilised. Kliendid on teenindusprotsessi loomulik osa ja olemasolu põhjus. Teenindaja amet on eestlase alateadvuses saanud väära tõlgenduse. Justkui oleks klienditeenindaja alamat sorti kummardaja. Raske on olla ametis, kui sinu tööst ei peeta lugu

Koolitustel kuulen klienditeenindajatelt, et harva on võimalik tunda ametiuhkust ja sageli hoopis häbi.  Häbi tõttu tahavad põgeneda teenindajaametist kõik, kes saavad, esimesel võimalusel. Hotellide vastuvõtus, restoranides, kinodes jne on klienditeenindajad tihti vanuses 18-22. Uuringud näitavad, et inimene saab tõeliselt edukaks oma ametialal siis, kui 10 tuhat tundi praktikat on seljataga. Nii kaua töötavad Eestis vähesed teenindajana.

Positiivsed erandid, oma ala tõelised professionaalid on olemas. Kuidas nemad siis suudavad erineda, läbimurda ja särada? Vesteldes mitme super profi teenindajaga olen teada saanud, et neil kõigil on olnud karjääri jooksul vähemalt üks väga prof juht, kelle käest on nad oma ametisaladusi, oskusi ja hoiakuid õppinud ning hiljem ka edasi arendanud.

Kati lugu

Selle firma turundusmaterjalid lubasid kliendile unustamatut elamust. Alati korrektne Kati oli võetud tööle ning ta oli tahtmist täis. Väljaõpe toimus juba kogenud teenindaja Anu käe all. Ülemus tuli ka korraks läbi. „Tule siis õhtusse vahetusse, pane oma valge pluus ja must seelik kuni sul veel vormiriideid pole. Ja pea meeles, kui klient sulle raha annab, siis täna!“ Sellega oli väljaõpe lõppenud. Ülemust sai uuesti näha kahe nädala pärast hilisel õhtutunnil. Ta tuli ootamatult. Ülemus vaatas pahuralt ringi, tuuseldas leti taga ja puhkeruumis, piilus tualettidesse ning tillukesse laoruumigi. Kõik oli korras. Kliendid rahulolevad, puhtus ja kord ruumides. Kati oli pisut õhevil, see oli ikkagi tema esimene töö klienditeenindajana ning ta oli väga püüdnud. Huvitav, mida ülemus ütleb? „Issand, vaata, milline sa välja näed! Pluus kortsus.“ vingatas viimaks ülemuse huulilt. Kati vaatas arusaamatuses oma pluusivarrukat. Ta oli triikinud pluusi puhvis varrukaid vahetult enne väljumist ning mantel oli ühe sirge kortsu tõesti peale vajutanud. Rohkem ei öelnud ülemus midagi. Sama pahuralt nagu ta oli tulnud ta ka lahkus. Koos temaga lahkus ka Kati töörõõm ja elevus. Tõsi, pluusivarrukaid jälgis ta nüüdsest alates piinliku hoolega.

Kas me võime oletada, et Kati ülemus suhtus teenindaja ametisse lugupidavalt?

Tundub, et mitte. Inimene, kes teist alandab, ei suuda endassegi lugupidavalt suhtuda. Katil ei vedanud. Tema ülemus nägi teenindajaid madalamat sorti kummardajatena. Olles ise inimene, kes teenindaja ametit väärtustada ei osanud,  ei suutnud ta loomulikult luua teenindajale nii vajalikku ametiuhkust, vaid rahuldas lihtsalt oma ego teenindajaid kontrollides ja kamandades.

Kas juht saab luua silmapaistva teeninduse, isegi Eestis?

Öeldakse, et õnn tuleb enesega leppimisest. Juht, kes tahab luua silmapaistva teeninduse peab aktsepteerima ennast ja õppima nägema väärtust, mida teenindaja loob. Pidulikult väljendades – juht peab ise armastama oma tööd ja teenindaja ametit.

Teiseks on äärmiselt oluline juhi toetav kohalolek teenindussaalis. Kuidas juht räägib klientidest, kuidas käitub klientidega, millist teenindaja käitumist julgustab, mida kiidab, kuidas õpetab – see inspireerib teenindajaid ja määrab teenindussaali õhkkonna.

Kolmandaks on tähtis valida õiged inimesed ja hoolitseda selle eest, et meeskonnas valitseks optimism, hoolivus  ja rõõmsameelsus.

Kokkuvõte

Klienditeenindaja ei ole kummardav teener, kuigi „kliendil-on–alati-õigus-mõtteviis“ ta selleks kipub tegema.

Klienditeenindaja on inimene, kelle professionaalsusest sõltub äri tulevik, sest teenindaja ongi kliendile firma.

Juht  oma käitumisega loob teenindaja. Kas häbeneva, kibestunud ja küündimatu või hoopis oma ameti üle uhkust tundva teenindusprofi – see sõltub sellest, millele juht tähelepanu pöörab, kas otsib pidevalt vigu või tõstab esile õnnestumisi.

Kas juhtimine on pigem muusika või masinavärk?

16.10.2009

Juhtimise üle on viimasel ajal palju arutatud masu võtmes. Kriis majanduses justkui viitaks sellele, et see juhtimisstiil, mis kriisi viis sealt enam välja ei too. No see on ju selge, et vahendid, mis on su tippu viinud tagavad harva tipus püsimise.  Mulle on jäänud silma, et ikka on nii, et teatakse nimetada kedagi, kes peaks oma tegutsemist põhjalikult muutma ja vähesed leiavad julgust endale tunnistada, et midagi tuleks ehk isegi teisiti tegema hakata.

Masinavärk ju töötab! Pärast värsket kulude kärpimist ning koondamisi  keegi isegi ei virise ega küsi palka juurde. On nad ka pühendunud ja kooskõlas?

Valmistasin ette uut koolitust „Tulemustele inspireeriv juht“ ja otsisin võimalusi, kuidas inimestes äratada peidus olev potentsiaal. Üks võimalus on vahetada metafoori, proovida mõelda oma tegevusest juhina teisiti kui seda siiani tehtud.

enginepartsJuhtimine kui masinavärk

Juhtide igapäeva keeles on juhtimist kirjeldades levinud masinavärki iseloomustavad terminid: instruktsioonid, mutrikesed, õlitamine, pingutamine, tehniline progress, moraalne vananemine, kulumine, välja vahetamine, auru juurde panemine ja õigete hoobade tõmbamine. Need on ainult väike osa käibel olevast „masinamõtlemisest“. Selles kontekstis juht on mehaanik(või äkki masinist) ja töötaja justkui mutrike. Kõik puhas insenertehniline värk! Jälgi prooviks oma kõnekeelt ja pane tähele kui sageli sina  kasutad juhtimisest rääkides termineid, mis seotud hingetu masinavärgiga.

Mis siis siin on viltu? Metafoor ei anna edasi juhtimise tegelikku olemust, kuna on oma loomult liiga tehniline. Inimene on emotsionaalne olevus ja erineb teistest loomadest eelkõige oma võime poolest kujutleda, luua oma mõtetes reaalsusi. Keeles  juurdunud masinametafoor näeb inimest hingetu mutrina. Paberil võib süsteem olla perfektne, aga praktikas hakkavad mutrid logisema või jookseb masin kokku.

Tundub siiski, et masinavärgilik „töötab nagu õlitatud“ lähenemine on pigem möödunud sajandisse kuuluv.

Juhtimine kui klaverimäng

Proovime mõelda juhtimisest klaverimängu ja muusika terminites. Nii muusikas kui juhtimises on kooskõla ja kolekõla. On hingekeeled ja lahkhelid. On loovus ja looming. On harjutamine ja improvisatsioon. Tuleb tunda nooti ja õigel noodil osata kasutada nii piano pianissimo`t kui forte fortissimo`t. Vahel tuleb mängida largo ja siis jällegi moderato. Saavutada harmoonia ja sobiv tonaalsus. Muuseas pilli häälestatakse väga hoolikalt ja hoitakse sobivates tingimustes.

Juht on selles kontekstis võrreldav pianistiga, kes võib panna inimhinged ja organisatsioonid helisema.

Kolekõla või kooskõla?

Nii nagu hea pianist mõistab noodiraamatut lugedes, millistele klahvidele vajutada, nii saab ka juht teadlikult tekitada organisatsioonis sobiva tonaalsuse. Eelduseks on, et ta valdab juhtimistehnikat ning tunneb ennast ja teisi.

Kahjuks plõnnivad klahvidel ka oskamatud ja tekitavad kakofoonilisi helisid.

Kuidas kolekõlalist meeskonda ära tunda?  Kolekõlalise juhtimise tunnuseks on inimeste meeleoludes sage pettumuse, hirmu, viha, apaatia, kurbuse, vaikimise, üksteise peale kaebamise ning kadeduse ja solvumise esinemine.

Kolekõlaline juhtimine kriibib pikapeale hingekeeled viledaks.

Miks seda tekitatakse? Ma tahan uskuda, et teadmatusest. Aga võib olla just selle pärast, et kantakse masinametafoor inimeste juhtimisse üle. Ei tunta inimesi, ei osata suhteid luua ega suudeta endale aru anda oma tegude ja sõnade tagajärgedest.

Eriti suurt kahju tekitavad kolekõlad juhtimismeeskonnas. Tegevjuhil või omanikul tuleks arvestada sellega, et mida kauem juhib ettevõtet meeskond, kelle liikmed ei saa omavahel läbi, seda väiksem on firma kasum.

On öeldud, et suurepärased liidrid puudutavad meie hingekeeli! PianoHands-main_Full1

See hingekeelte helin on kooskõlalise juhtimise vastukaja. Kooskõlalise juhtimise tagajärjeks on töötajate positiivne meelestatus, optimism ja avatud suhtlemine.

Üks parimaid õhkkonna indikaatoreid on naer.

Naeratus võib olla võlts, seda teeseldakse tihti ka kolekõlade varjamiseks. Siirast naermist on raskem teeselda, sest sunnitud naer kõlab õõnsalt. Kas sinu meeskonnas naerdakse aeg ajalt südamest, ma mõtlen ka siis, kui juht on kohal ja naerab ka?

Yale`I Ülikooli juhtimiskoolis läbiviidud uuring tõestas, et tujud mõjutavad töö efektiivsust; optimistlik meeleolu parandab koostööd ja ettevõtte tulemusi. USA jaemüügiettevõtete keti 32-te poodi hõlmav uurimus näitas, et parimaid müügitulemusi saavutati nendes poodides, kus müüjad olid positiivselt häälestatud.

Hingekeelte helisema panemist nagu klaverimängu tuleb õppida ja teadmisi kasutada. Kõigepealt tuleb muusikat armastada!

Legend jutustab, et kui klaverivirtuoos Arthur Rubinsteinilt oli New Yorgis keegi tundmatu tänaval küsinud, et vabandage härra, kuidas leida tee Carnegie Halli, oli ta vastanud: «Tuleb harjutada, harjutada ja harjutada.»

Kokkuvõtteks.

Metafoorid on kõnekujundid, mis väljendavad meie igapäeva käitumist juhtivaid mõttemustreid. Kellena sina ennast näed? Kas masinvärk töötab või on ikkagi mängus inimesed?

Esimene tööpäev on seotud hilisema tulemuslikkusega.

30.09.2009


Esimene tööpäev uues ettevõttes on täiskasvanu elus sama erutav kui kunagi lapsena oli uude kooli, uude klassi minek.  Uue elu esimene päev. Inimesed alustavad tavaliselt suurte lootuste ning  kindla kavatsusega õnnestuda. Järgnevalt kirjeldan teile kahte tõestisündinud lugu.

Marge lugu

Marge on kutsutud tööle spetsialistiks tuntud firmasse. Ega ta täpselt ei tea, mis teda ootab, aga firma on nimekas ja seetõttu ta eeldab, et küllap on kõik läbi mõeldud. Pärast mõningast ekslemist ja parkimiskoha otsimist õnnestub Margel auto parkida  ja ta siseneb hoonesse.

Marge annab kella, ta lastakse sisse. Ta esitleb ennast ja ta juhatatakse tema tuppa, tühja laua taha. Punkt. Edasi ei toimu midagi. Aeg läheb ja Marge tunneb kerget segadust. Kas peaks  ta  ise minema ennast tutvustama, küsima töövahendeid, tuletama juhile meelde, et ta on siin…aconfused baby face

Marge peas keerlevad pahaselt mõtted:   “Miks nad mu üldse tööle kutsusid? Kas kedagi üldse huvitab, et ma tulin?“  Marge on pettunud ja tema hinges ärkab kahtlus. Lõpuks tuleb juht ja kohmab:“ Ahaa, Sa oledki siin. Oota veel veidike, mul on veel mõned tähtsad kohtumised, siis räägime.“ Marge tunneb üha selgemini, et ta on võetud tagavaramutrikeseks, keda esialgu ei osata kuskile kruvida.

Marge töösuhe jääb selles ettevõttes lühikeses ja on täidetud rahulolematusega. Kuigi tema tööga ollakse rahul, saadab tema karjääri pidev sisemine rahutus  ja ebakõla tunne.

Mari lugu

Mari on kutsutud tööle tuntud firmasse spetsialistiks.  Mari pargib auto kohale, millest talle töölelepingu sõlmimise ajal räägiti ja siseneb pool tundi peale tööpäeva algust majja. Nii on kokku lepitud. Annab kella, lastakse sisse ja teda võtab vastu tema uus juht.  Sissejuhatuseks tutvustab juht Marile sõbralikult naeratavat vastuvõtu sekretäri.

happybabyfaceEdasi minnakse Mari uude kabinetti ja talle antakse üle tema tulevane töökoht koos varustusega. Ja üllatuseks on Mari laual  värsked maasikad! „Et sisseelamine magusamaks muuta“, ütleb juht naeratades. Järgneb tutvustusring, kus Marile tehakse majatuur ja tutvustatakse  töötajaid. Meeldiv on see, et Marile, kui uuele inimesele tutvustatakse tema uusi kolleege ja antakse teada, kes on kes. Vahel juhtub vastupidi, uut tutvustatakse vanadele olijatele, aga uustulnuk ise ei saa midagi teada. Edasi vaatab Mari koos juhiga üle tema sissejuhatava koolituse plaani ja juht räägib ootavatest tööülesannetest ning sellest, milliseid tulemusi ta Marilt ootab. Marile on kokku lepitud kohtumised inimestega, kes aitavad juhatada  sisse tema töötamise selles ettevõttes. Juht teeb ettepaneku minna koos lõunale.  Mari tunneb, et teda on oodatud. Just teda, Mari!

Mari töötab motiveerituna selles ettevõttes aastaid ja teeb edukat karjääri.

Esmamulje loob suhte iseloomu

Teeninduses on kuldreegel, et mulje tekib esimeste sekunditega ja võib otsustada kogu tulevase suhte olemuse. Mõned ütlevad, et kulub kolm sekundit, mõned väidavad, et seitse, aga keegi ei eita, et suurepärase kliendisuhte aluseks on juba esimestel sekunditel tekkiv mulje.

Sul võib kuluda 3 sekundit nõmeda mulje jätmiseks ja 3 aastat, et seda muljet muuta.

Esimene tööpäev on tähtis!

Suurepärase töösuhte kujunemisel on tegelikult samad kuldreeglid, mis teeninduseski.

Uue töötaja vastuvõtmisest ja juhi isiklikust tähelepanust kujunevatest muljetest laotakse vundament tulevasele pühendumisele või siis seanaha vedamisele.

Kui sa soovid saavutada silmapaistvaid tulemusi, siis alusta siseringist. Olen märganud, et inimesed, kes on esimesel tööpäeval tähelepanu ja hoolega vastu võetud, leiavad hiljem jõudu pühenduda eesmärkide saavutamisele märksa sagedamini kui need, kes on lihtsalt uksest sisselastud.

Kui Sul pole aega uue inimesega tegeleda, siis vaevalt tal hakkab olema aega panustada kogu oma energia ühise eesmärgi saavutamisele. Kooskõla juhtimises eeldab hingekeelte puudutamist. smiling-planet-earth-cartoon-2-thum

Maakera on ümmargune – kõik mis teed, tuleb sinu juurde tagasi!

Värbamise kuldreegel – konn jääb konnaks ja skorpion skorpioniks.

22.09.2009

Inimestega kipub alati olema valesti. Kord on neid napilt, siis on neid palju, kord nad on laisad, siis on nad rumalad.  Üks tundub olevat kindel – häid ja andekaid on alati vähe. Praegune aeg tuletab meelde Nukitsamehe metsakollide mõttevahetust raha jagamisel. Inimeste arvukuse kohta  tööjõuturul  saab kasutada päris sobivalt Tölpa kuldlauset – kui enne oli kõik puudu, siis nüüd on kõik üle!

Värbamist ja valikut saab võrrelda filmitegemisele eelneva casting-compositecastinguga, lõpptulemuse edu sõltub õige tüübi leidmisest ja sobivasse rolli paigutamisest.

Kuigi praegu on valida paljude hulgast ei tee see valijate elu kergemaks. Vastutus on suur.

Kiiresti hakkab veerema allamäge see  ettevõte, kus vale valik on toonud juhi kohale sobimatu inimese. Kiiresti kaotab kliente ka iga ettevõtte, kus  kliendiga otse suhtlev inimene on valitud külm ja kinnine. Need on võtmerollid! Tegelikult on kõik rollid võtmerollid, ainult võtmed võivad avada erinevaid uksi.

Miks siis niimoodi ikkagi juhtub?

Üks levinud möödalaskmine on tuttava ametisse palkamine, kui ainukeseks kriteeriumiks on tuttavaks olemine.  Paljude kandidaatide hulgast tundub kindel ja usaldusväärne valida tuttav või vähemalt sõbra tuttav. Miks mitte tuttav?  Tõepoolest usaldusväärsem, aga õige valik ainult siis, kui ta  ka antud kohale oma võimete poolest sobivaim  on.

Juhtub ka nii, et kliendiga suhtlejaks valitakse muidu tubli ja korralik tüdruk. Ta võiks olla ideaalne näiteks paberitööl silma peal hoidma. Ta tuleb õigel ajal, on puhas ja korralik, aga kliendiga kontakti loomine ei tule välja !  Tal ei tule välja, sest ta kardab silma vaadata, kardab küsida ja seetõttu ta ei saa ka aru, mida kliendid tegelikult tahavad. Kui inimesel puudub sära ja soojus, siis neid omadusi ei kompenseeri distsipliini ja korrektsusega.  Ma usun, et nii tekivad  oma tööd alandavaks pidavad ja kliente  põlgavad töötajad.  Juhid peavad  olukorrast väljasaamiseks sundima töötajaid jälgima piiblimahus protseduurireegleid lootes, et see päästab olukorra.

Olukorra päästaks hoopis see, kui igasse ametisse valitaks ande ja kutsumuse järgi!

Inimeste värbamine ja õige valik on kunst ja veidi ka teadus. Jah, Sul võivad olla head testid ja Sa esitad intervjuul toredaid küsimusi, kuid vastuseid peab oskama kuulata. jobinterview_450x300naine kuulabSilme eest ei tohi kaduda lõpptulemus, keda Sa tegelikult otsid. Kas  inimesel, keda sa intervjueerid, on  eeldusi just  antud  ametikohal suurepärase tulemuse tegemiseks ? Valijal peab vaistu olema!

Millest siis alustada? Mõtle enne värbamisega alustamist põhjalikult läbi, milline on ideaalne töötulemus antud ametikohal, milliseid andeid ametikoht eeldab.  Järgmise sammuna püüa kujutleda, milline peaks olema inimene, kes sellise tulemuse loomulikult ja kergelt saavutab.

Ja nüüd mõtle välja värbamisreklaam, mis eristuks massist ja tõmbaks selliste inimeste tähelepanu, keda Sina otsid.

Selleks, et õigeid inimesi leida,  on väga oluline  selgeks mõelda, kes me ikkagi ettevõttena oleme, milliseid väärtusi endas kanname.

Näiteks tugeva kontrolli ja järelvalve õhkkonnaga ettevõttes ebaõnnestuvad liiga tugeva iseseisvuse vajadusega inimesed, kuigi samas ametis mujal, kus iseseisvus on oodatud, võib neil olla supertulemus. Samas tugeva kontrolliga ettevõttes õnnestumine eeldab distsiplineeritud ja tugeva saavutamise tahtega inimesi.

Mis on kõige tähtsam?

Inimene, kes ei naerata, ei vaata Sulle silma Sinu juurde intervjuule tulles, ei hakka kunagi naeratama klientidele. Inimene, kes ei kuula Sind tähelepanelikult ja soojalt, ei kuula ammugi kliente ega kolleege. Otsi eelkõige õiget hoiakut ja sobivaid väärtusi, sest need on püsivad. Oskused on enamasti õpetatavad ja omandatavad. Otsi eeldusi, olenemata sellest, kas valid pearaamatupidajat või koristajat, kokka või direktorit. Varasem kogemus võib olla halb kogemus.

Püüa arusaada, mis on inimesele elus tähtis. Life's JourneyLiiga palju on neid, kes saavutavad suurepäraseid tulemusi oma vabaaja tegevustes ja keskpäraseid tulemusi tööl. Sa ei saa ju lubada keskpäraseid tulemusi oma ettevõttes ühelgi ametikohal, on ju nii?

Tohutult palju on juhte, kes räägivad ise kogu vestluse aja ning küsivad ainult paar küsimust. Valmista ette avatud küsimused ja kuula vastuseid. Jälgi inimese sõnadele lisaks ka tema olekut, kehakeelt.

Kui Sa küsid kandidaadi tugevuste kohta, siis ära rahuldu omadussõnade loeteluga vastuses.

„Olen lojaalne ja kohusetundlik“ ei anna Sulle mingit informatsiooni.

Palu kohe täpsustust! Mida tähendab Teie jaoks lojaalsus? Kirjeldage mulle olukordi, kus teie kohusetundlikkus avaldunud on?“

Küsi kindlasti tugevuste ja nõrkuste kohta. Kui inimene Sulle vastuseks tühja pilguga otsa vaatab või kohmab, et seda peaks teiste käest tema kohta küsima, siis võib arvata, et ta ei tunne ennast või ei hinda ennast või häbeneb ennast.  Suure tõenäosusega ta alles otsib ennast.

Inimese anded on tema korduvad käitumismustrid. Inimese tundmaõppimiseks püüa leida teema, millest rääkides inimese silmad särama löövad.

Otsuse tegemisel võrdle kandidaate oma loodud ideaalkandidaadiga. Kujutle, kuidas võiks küsimustele vastata Sinu ideaalkandidaat, keegi, kes sarnase tööga väga hästi hakkama saab?

Olen inimesi ametisse valinud aastaid ja oma kogemuse põhjal pean seda juhi absoluutseks võtmerolliks ettevõtte tegevuse õnnestumisel.

Suurepärased ideed võivad lörri minna ja meeskonna õhkkond allamäge, kui otsustavasse ametisse satub vale inimene. Ja suht tühjalt kohalt hakkab tulu tõusma ning edu toob edu kui kokku saavad õiged inimesed.

Tagasi pealkirja juurde.

Skorpion tahtis saada üle tiigi ja veenis konna, et see teda seljas viiks. Konn küll kartis, et skorpion võib teda hammustada. Skorpioni hammustus on teadupärast surmav. Aga Skorpion oli libeda keelega ja rääkis Konna ära. „ No mis kasu mul sellest on, kui ma sind hammustan, mul on sind ju vaja!“

frog-scorpionTeisele kaldale jõudes Skorpion muidugi hammustas Konna. „Miks sa seda tegid jõudis küsida konn? See on mu loomus, ma ei saa teisti. Konn heitis hinge.“

Vana mõistulugu konnast ja skorpionist tahab meid veenda, et inimesed ei muutu tavaolukorras kuigi palju. Konn jääb konnaks ja skorpion skorpioniks!

Üks keskmine kavalpea mõtleb ikka, kuidas teisel nahka üle kõrvade tõmmata.

15.09.2009

14.septembril 2009 kirjutab Rein Sikk Eesti Päevalehe veergudel, et teenindajad hävitavad Eesti maine. Teenindus on nii kehv. Mida kehv teenindus tähendab? Kui öeldaks, et Eestis on kehv riisikasvatus, siis oleks see mõistetav ja loomulik. No pole meil õigeid tingimusi. Aga klienditeenindus. Mis eesti inimestel siis viga on?

Artiklid ja sõnavõtud kehva teeninduse teemadel on sagedased. Nüüd siis toodi mängu riigi maine, mis teenindajate halva ja hoolimatu käitumisega rikutud saab. Kas Eestil on kunagi olnud sõbraliku, inimestest hooliva ning iga inimest ja tema panust väärtustava kultuuriga riigi maine? Mulle tundub, et pole. Omariiklus on olnud ajas nii lühike, et vaba inimene pole jõudnud välja kujuneda. Ega aeg üksi ei aita. Pikem periood võib negatiivseid tendentse pigem süvendada.

Mulle on alati tundunud, et teenindusteema on palju laiem kui seda tavaliselt tõstatatakse. Teenindajad on lihtsalt oma ameti tõttu pideva luubi all, aga kas meie omavaheline suhtlemine väljaspool seda nö ametliku teenindust on teistsugune? See paljukirutud teenindus pole ju muud kui meie omavahelise suhtluskultuuri ja tõekspidamiste ning väärtuste ilming.

Paaril korral olen kuulnud juhtival positsioonil inimeste suust uhkusega lausutult, et ega eestlane polegi mingi teenindaja, neid võiks Taist sisse tuua. Meie, eestlased oleme liiga „kavalad“, et teenindada. arrogant-727269

Üks keskmine kavalpea mõtleb ikka, kuidas teisel nahka üle kõrvade tõmmata.

Kibestunud teenindaja leiab endale lohutust tõdemises, et selle palga eest rohkem ei saagi ja üldse, kes see minust siin hoolib ja minu arvamust küsib. Kibestunud kiuslikkus on omamoodi nagu mürgi joomine lootuses, et selle tagajärjel sured mitte sina, vaid sinu vaenlane, see, kelle sa oled mõelnud vastutavaks oma olukorra eest.

Mis on teenindamine? Kas lihtsalt toidu, joogi, riiete ja teenuste meieni vahendamine. Mulle meeldib rohkem mõelda, et teenindamine on iga tegevus, mille tulemus on suunatud teisele inimesele.

Meie ametialane ja eraeluline suhtlemine üksteisega igapäevaselt ongi kaasinimese teenindamine ühel või teisel moel. Meie omavaheliste suhete kvaliteet määrab meie elukvaliteedi.

Oma külalislahke kodu loomiseks ei palka ju Taist inimesi, kodu õhkkonna loomisega tuleb ikka pererahval endal hakkama saada.

Kui me ise tunnistame, et oleme rahvusena kehvad teenindajad, siis sama hästi võiksime tunnistada, et meil on halvad kombed ning õhuke kultuurikiht endiselt pärisorjaliku oleku katteks. Aga see tunnistus meile ju ei meeldi!

Kui me hambad ristis üksteisele vaevalist suhtlust pakume, siis see on ju meie enda valik. angry_facelapsElu, mille me hambad ristis ära elame.

Kui me lepime sellega, et meil on kehv klienditeenindus, siis teisisõnu lepime me sellega, et oleme tuimad kombetud inimeseloomad veel 21.sajandil. Inimeste kombed ja käitumine on oluliseim osa kultuurist või mis?

Mida siis teha, et olukorda muuta? Kuidas luua sõbraliku, inimestest hooliva ning iga inimest ja tema panust väärtustava riigi maine ja seda hoida?

Meil ikkagi tuleb tegelda Eesti ühiskonna väärtuste arendamisega laiemalt. Margit Sutrop on kirjutanud, et väärtusi, mida mõjutada tahaksime, võib olla erinevaid. Vasakpoolsed võivad öelda, et meil on puudus sallivusest ja solidaarsusest. Parempoolsed leiavad, et ettevõtlikkust ja loovust on liiga vähe. Kokkuvõttes näitab see ikkagi, et väärtuskasvatuses on midagi puudu.

Ma usun, et väärtuskasvatusküsimustes on nii vasak- kui ka parempoolsetel õigus.

Iga üksikisik saab juba praegu olla ise see muutus, mida ta tahab maailmas näha.

Iga teenindusettevõtja saab võtta vastu otsuse muuta oma ettevõte Eesti mainekujunduse lipulaevaks. Homsesse päeva vaatav juht peab suutma leida võimalused oma inimeste pidevaks arendamiseks. Võtma vastutuse, nägema kaugemale kui kärpimisest tulenev lühiajaline kasum.

Rosa McBeath-Canter Harvard Business Schoolist on öelnud: „Edukad ja edasijõudnud inimesed on reeglina ka osavad muutujad …”

Eestlane pole kehvem ega parem ühestki teisest rahvusest. Oleme olnud paindlikud ja kiired muutujad.

Ellujäämine nõuab uuenemist.leadershiptaim mehe käes

Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna.

12.09.2009

Jumalad määrasid valelikule Korintose kuningas Sisyphosele kõige hullema karistuse, mida võib välja mõelda – ta pidi allmaailmas veeretama hiiglaslikku kivi järsku mäkke. Igakord, kui ta tippu jõudis veeres kivi oma raskuse tõttu müdinal alla tagasi ning Sisyphos pidi alustama uuesti.

Mis on selles karistuses hirmsat? See karistus on karm, sest väga piinav on teha midagi, millel puudub mõte, eesmärk ja seetõttu ka tulemus. Pole hirmsamat karistust kui lootusetu töö. Alustada jälle ja jälle ilma võimaluseta pääseda oma kohustusest ning nägemata väljapääsu.

sisyphus-myth-300x295On inimesi, kes elavad oma elu ja teevad oma tööd Sisyphose kombel hambad ristis veeretades oma kivi. Vahel kibestunult, vahel lootes, et ükskord see kõik lõpeb ja saab puhata. Lootes, et juhtub ime ja kivi jääbki mäetippu seisma ning su töö on tehtud, sa oled vaba.

On juhte, kes Vana-Kreeka jumalate kombel on oma töötajatest teinud Sisyphosed määrates nad igavesti mõtetut kivi veeretama. Need on juhid, kes pole pidanud vajalikuks töötajatele öelda, mida nad ootavad, kuhu ettevõtte liigub, millised on vajalikud tulemused. Sellised juhid kurnavad töötajaid koheldes neid kui mutrikesi, kes  vahetakse välja uute veeretajate vastu kui keermed kulunud on.

Tegelikult on päris lihtne kogu meie elu Sisyphose kiviveeretamiseks mõelda. Näha rutiini, tunda tühjust ja oodata seda lühikest õnneliku puhkehetke kui kivi on oma teel mäest alla ja sina talle järele vantsid.

On ka teine võimalus. Loobuda Sisyphose kombel illusioonist, et kivi võiks ühel päeval mäetippu pidama jääda. Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna. Tundub absurdne?

Maailm pole tingimata selline nagu meile tundub. Taju ei ole reaalsus. Jumalate karistus mõjub sunnitööna ainult siis kui me otsustame sellest niimoodi mõelda.

Igal ühel on oma koorem vedada ja ainus erinevus inimeste vahel seisneb selles, millest keegi mõtleb ja mida tunneb kui  oma koormat veab.

Iga samm on uus, igas liivateras on maailm ja see, mida vead on ju sinu oma koorem. Sa võid vedada seda armastusega nautides iga oma sammu. Sa või veeretada oma kivi tundes vaikset rõõmu igast hingetõmbest märgates enda  ümber elu väikseid ja imetlusväärseid nüansse.

Sa saad tugevamaks ja muutud osavaks, sa leiutad uusi kiviveeretamise mooduseid, sa suudad esitada endale väljakutseid ja kiita end saavutuste eest. Sa õpid tähistama aina kauem kestvaid hetki, mil kivi suudab mäetipus püsida…  Ja olles selle teekonna iseendas läbinud, leiad sa tahtmist ja jõudu, et oma meeskonnale rääkida, miks see koorem on tähtis, miks see mägi on eriline, miks see tipp tuleb alistada ja rõõmustada koos, kui see saab tehtud.

Muutes mõtlemist muutub elu.

Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna.freedom

Vabadus ei pruugi seisneda võimaluses käed taskus minema jalutada.

Vabadus võib olla oma kivi jätkuvas veeretamises. Armastusega.