Värbamise kuldreegel – konn jääb konnaks ja skorpion skorpioniks.

22.09.2009

Inimestega kipub alati olema valesti. Kord on neid napilt, siis on neid palju, kord nad on laisad, siis on nad rumalad.  Üks tundub olevat kindel – häid ja andekaid on alati vähe. Praegune aeg tuletab meelde Nukitsamehe metsakollide mõttevahetust raha jagamisel. Inimeste arvukuse kohta  tööjõuturul  saab kasutada päris sobivalt Tölpa kuldlauset – kui enne oli kõik puudu, siis nüüd on kõik üle!

Värbamist ja valikut saab võrrelda filmitegemisele eelneva casting-compositecastinguga, lõpptulemuse edu sõltub õige tüübi leidmisest ja sobivasse rolli paigutamisest.

Kuigi praegu on valida paljude hulgast ei tee see valijate elu kergemaks. Vastutus on suur.

Kiiresti hakkab veerema allamäge see  ettevõte, kus vale valik on toonud juhi kohale sobimatu inimese. Kiiresti kaotab kliente ka iga ettevõtte, kus  kliendiga otse suhtlev inimene on valitud külm ja kinnine. Need on võtmerollid! Tegelikult on kõik rollid võtmerollid, ainult võtmed võivad avada erinevaid uksi.

Miks siis niimoodi ikkagi juhtub?

Üks levinud möödalaskmine on tuttava ametisse palkamine, kui ainukeseks kriteeriumiks on tuttavaks olemine.  Paljude kandidaatide hulgast tundub kindel ja usaldusväärne valida tuttav või vähemalt sõbra tuttav. Miks mitte tuttav?  Tõepoolest usaldusväärsem, aga õige valik ainult siis, kui ta  ka antud kohale oma võimete poolest sobivaim  on.

Juhtub ka nii, et kliendiga suhtlejaks valitakse muidu tubli ja korralik tüdruk. Ta võiks olla ideaalne näiteks paberitööl silma peal hoidma. Ta tuleb õigel ajal, on puhas ja korralik, aga kliendiga kontakti loomine ei tule välja !  Tal ei tule välja, sest ta kardab silma vaadata, kardab küsida ja seetõttu ta ei saa ka aru, mida kliendid tegelikult tahavad. Kui inimesel puudub sära ja soojus, siis neid omadusi ei kompenseeri distsipliini ja korrektsusega.  Ma usun, et nii tekivad  oma tööd alandavaks pidavad ja kliente  põlgavad töötajad.  Juhid peavad  olukorrast väljasaamiseks sundima töötajaid jälgima piiblimahus protseduurireegleid lootes, et see päästab olukorra.

Olukorra päästaks hoopis see, kui igasse ametisse valitaks ande ja kutsumuse järgi!

Inimeste värbamine ja õige valik on kunst ja veidi ka teadus. Jah, Sul võivad olla head testid ja Sa esitad intervjuul toredaid küsimusi, kuid vastuseid peab oskama kuulata. jobinterview_450x300naine kuulabSilme eest ei tohi kaduda lõpptulemus, keda Sa tegelikult otsid. Kas  inimesel, keda sa intervjueerid, on  eeldusi just  antud  ametikohal suurepärase tulemuse tegemiseks ? Valijal peab vaistu olema!

Millest siis alustada? Mõtle enne värbamisega alustamist põhjalikult läbi, milline on ideaalne töötulemus antud ametikohal, milliseid andeid ametikoht eeldab.  Järgmise sammuna püüa kujutleda, milline peaks olema inimene, kes sellise tulemuse loomulikult ja kergelt saavutab.

Ja nüüd mõtle välja värbamisreklaam, mis eristuks massist ja tõmbaks selliste inimeste tähelepanu, keda Sina otsid.

Selleks, et õigeid inimesi leida,  on väga oluline  selgeks mõelda, kes me ikkagi ettevõttena oleme, milliseid väärtusi endas kanname.

Näiteks tugeva kontrolli ja järelvalve õhkkonnaga ettevõttes ebaõnnestuvad liiga tugeva iseseisvuse vajadusega inimesed, kuigi samas ametis mujal, kus iseseisvus on oodatud, võib neil olla supertulemus. Samas tugeva kontrolliga ettevõttes õnnestumine eeldab distsiplineeritud ja tugeva saavutamise tahtega inimesi.

Mis on kõige tähtsam?

Inimene, kes ei naerata, ei vaata Sulle silma Sinu juurde intervjuule tulles, ei hakka kunagi naeratama klientidele. Inimene, kes ei kuula Sind tähelepanelikult ja soojalt, ei kuula ammugi kliente ega kolleege. Otsi eelkõige õiget hoiakut ja sobivaid väärtusi, sest need on püsivad. Oskused on enamasti õpetatavad ja omandatavad. Otsi eeldusi, olenemata sellest, kas valid pearaamatupidajat või koristajat, kokka või direktorit. Varasem kogemus võib olla halb kogemus.

Püüa arusaada, mis on inimesele elus tähtis. Life's JourneyLiiga palju on neid, kes saavutavad suurepäraseid tulemusi oma vabaaja tegevustes ja keskpäraseid tulemusi tööl. Sa ei saa ju lubada keskpäraseid tulemusi oma ettevõttes ühelgi ametikohal, on ju nii?

Tohutult palju on juhte, kes räägivad ise kogu vestluse aja ning küsivad ainult paar küsimust. Valmista ette avatud küsimused ja kuula vastuseid. Jälgi inimese sõnadele lisaks ka tema olekut, kehakeelt.

Kui Sa küsid kandidaadi tugevuste kohta, siis ära rahuldu omadussõnade loeteluga vastuses.

„Olen lojaalne ja kohusetundlik“ ei anna Sulle mingit informatsiooni.

Palu kohe täpsustust! Mida tähendab Teie jaoks lojaalsus? Kirjeldage mulle olukordi, kus teie kohusetundlikkus avaldunud on?“

Küsi kindlasti tugevuste ja nõrkuste kohta. Kui inimene Sulle vastuseks tühja pilguga otsa vaatab või kohmab, et seda peaks teiste käest tema kohta küsima, siis võib arvata, et ta ei tunne ennast või ei hinda ennast või häbeneb ennast.  Suure tõenäosusega ta alles otsib ennast.

Inimese anded on tema korduvad käitumismustrid. Inimese tundmaõppimiseks püüa leida teema, millest rääkides inimese silmad särama löövad.

Otsuse tegemisel võrdle kandidaate oma loodud ideaalkandidaadiga. Kujutle, kuidas võiks küsimustele vastata Sinu ideaalkandidaat, keegi, kes sarnase tööga väga hästi hakkama saab?

Olen inimesi ametisse valinud aastaid ja oma kogemuse põhjal pean seda juhi absoluutseks võtmerolliks ettevõtte tegevuse õnnestumisel.

Suurepärased ideed võivad lörri minna ja meeskonna õhkkond allamäge, kui otsustavasse ametisse satub vale inimene. Ja suht tühjalt kohalt hakkab tulu tõusma ning edu toob edu kui kokku saavad õiged inimesed.

Tagasi pealkirja juurde.

Skorpion tahtis saada üle tiigi ja veenis konna, et see teda seljas viiks. Konn küll kartis, et skorpion võib teda hammustada. Skorpioni hammustus on teadupärast surmav. Aga Skorpion oli libeda keelega ja rääkis Konna ära. „ No mis kasu mul sellest on, kui ma sind hammustan, mul on sind ju vaja!“

frog-scorpionTeisele kaldale jõudes Skorpion muidugi hammustas Konna. „Miks sa seda tegid jõudis küsida konn? See on mu loomus, ma ei saa teisti. Konn heitis hinge.“

Vana mõistulugu konnast ja skorpionist tahab meid veenda, et inimesed ei muutu tavaolukorras kuigi palju. Konn jääb konnaks ja skorpion skorpioniks!

Üks keskmine kavalpea mõtleb ikka, kuidas teisel nahka üle kõrvade tõmmata.

15.09.2009

14.septembril 2009 kirjutab Rein Sikk Eesti Päevalehe veergudel, et teenindajad hävitavad Eesti maine. Teenindus on nii kehv. Mida kehv teenindus tähendab? Kui öeldaks, et Eestis on kehv riisikasvatus, siis oleks see mõistetav ja loomulik. No pole meil õigeid tingimusi. Aga klienditeenindus. Mis eesti inimestel siis viga on?

Artiklid ja sõnavõtud kehva teeninduse teemadel on sagedased. Nüüd siis toodi mängu riigi maine, mis teenindajate halva ja hoolimatu käitumisega rikutud saab. Kas Eestil on kunagi olnud sõbraliku, inimestest hooliva ning iga inimest ja tema panust väärtustava kultuuriga riigi maine? Mulle tundub, et pole. Omariiklus on olnud ajas nii lühike, et vaba inimene pole jõudnud välja kujuneda. Ega aeg üksi ei aita. Pikem periood võib negatiivseid tendentse pigem süvendada.

Mulle on alati tundunud, et teenindusteema on palju laiem kui seda tavaliselt tõstatatakse. Teenindajad on lihtsalt oma ameti tõttu pideva luubi all, aga kas meie omavaheline suhtlemine väljaspool seda nö ametliku teenindust on teistsugune? See paljukirutud teenindus pole ju muud kui meie omavahelise suhtluskultuuri ja tõekspidamiste ning väärtuste ilming.

Paaril korral olen kuulnud juhtival positsioonil inimeste suust uhkusega lausutult, et ega eestlane polegi mingi teenindaja, neid võiks Taist sisse tuua. Meie, eestlased oleme liiga „kavalad“, et teenindada. arrogant-727269

Üks keskmine kavalpea mõtleb ikka, kuidas teisel nahka üle kõrvade tõmmata.

Kibestunud teenindaja leiab endale lohutust tõdemises, et selle palga eest rohkem ei saagi ja üldse, kes see minust siin hoolib ja minu arvamust küsib. Kibestunud kiuslikkus on omamoodi nagu mürgi joomine lootuses, et selle tagajärjel sured mitte sina, vaid sinu vaenlane, see, kelle sa oled mõelnud vastutavaks oma olukorra eest.

Mis on teenindamine? Kas lihtsalt toidu, joogi, riiete ja teenuste meieni vahendamine. Mulle meeldib rohkem mõelda, et teenindamine on iga tegevus, mille tulemus on suunatud teisele inimesele.

Meie ametialane ja eraeluline suhtlemine üksteisega igapäevaselt ongi kaasinimese teenindamine ühel või teisel moel. Meie omavaheliste suhete kvaliteet määrab meie elukvaliteedi.

Oma külalislahke kodu loomiseks ei palka ju Taist inimesi, kodu õhkkonna loomisega tuleb ikka pererahval endal hakkama saada.

Kui me ise tunnistame, et oleme rahvusena kehvad teenindajad, siis sama hästi võiksime tunnistada, et meil on halvad kombed ning õhuke kultuurikiht endiselt pärisorjaliku oleku katteks. Aga see tunnistus meile ju ei meeldi!

Kui me hambad ristis üksteisele vaevalist suhtlust pakume, siis see on ju meie enda valik. angry_facelapsElu, mille me hambad ristis ära elame.

Kui me lepime sellega, et meil on kehv klienditeenindus, siis teisisõnu lepime me sellega, et oleme tuimad kombetud inimeseloomad veel 21.sajandil. Inimeste kombed ja käitumine on oluliseim osa kultuurist või mis?

Mida siis teha, et olukorda muuta? Kuidas luua sõbraliku, inimestest hooliva ning iga inimest ja tema panust väärtustava riigi maine ja seda hoida?

Meil ikkagi tuleb tegelda Eesti ühiskonna väärtuste arendamisega laiemalt. Margit Sutrop on kirjutanud, et väärtusi, mida mõjutada tahaksime, võib olla erinevaid. Vasakpoolsed võivad öelda, et meil on puudus sallivusest ja solidaarsusest. Parempoolsed leiavad, et ettevõtlikkust ja loovust on liiga vähe. Kokkuvõttes näitab see ikkagi, et väärtuskasvatuses on midagi puudu.

Ma usun, et väärtuskasvatusküsimustes on nii vasak- kui ka parempoolsetel õigus.

Iga üksikisik saab juba praegu olla ise see muutus, mida ta tahab maailmas näha.

Iga teenindusettevõtja saab võtta vastu otsuse muuta oma ettevõte Eesti mainekujunduse lipulaevaks. Homsesse päeva vaatav juht peab suutma leida võimalused oma inimeste pidevaks arendamiseks. Võtma vastutuse, nägema kaugemale kui kärpimisest tulenev lühiajaline kasum.

Rosa McBeath-Canter Harvard Business Schoolist on öelnud: „Edukad ja edasijõudnud inimesed on reeglina ka osavad muutujad …”

Eestlane pole kehvem ega parem ühestki teisest rahvusest. Oleme olnud paindlikud ja kiired muutujad.

Ellujäämine nõuab uuenemist.leadershiptaim mehe käes