Tõmba pidurit ja mõtle!

20.11.2009

Vabatahtlik tuletõrjuja on üllas amet, siin pole kahtlustki. Sekundid loevad, sa päästad elusid, kodusid, vara. Igal õhtul jõuad koju  – kangelasena.

Arvatavasti see kangelaseks olemise tunne on see, mis sunnib ka paljude teiste elualade  esindajaid harrastama tuletõrjuja tööstiili.

Mõnutunne, mis saadakse teadmisest, et oled hädavajalik, tegutsed, lahendad probleeme käigu pealt on võimas, adrenaliini tuleb pidevalt peale ja nii see elu mööda läeb.

Mõnutunne pole ainus, mis sunnib end pidevalt tegutsemas hoidmas. Paljud  inimesed on justkui võõrdunud mõtlemisest. Ilma mõteteta  olla ei suuda, aga peas on peamiselt need asjad, kuhu pilk suundub või mis kõrvu kostab. Selline tegus rämpsmõtlemine.

oravarattas jooksSellises oravarattas võib tekkida ülima professionaalsuse illusioon. Kuna jooksed kiiresti, kätega samal ajal vehkides  ja kiiresti rääkides, on tulemus kahtlemata omamoodi muljetavaldav.

Olen kohanud inimesi, kes olles minetanud enamuse oma loovast mõtlemisest, põrutavad pimesi ringiratast ja usuvad siiralt, et on teel tippu!

Mitte kõik tiirutajad ei ole mõteteta. Mõned on sundolukorras. Ratta on käima tõmmanud teised käed. See juhtub näiteks siis, kui oled tööle sattunud organisatsiooni, kus puudub selge visioon ja arusaam, millises äris me oleme ja mis on meile tähtis. Ma mõtlen sisuline nägemus ja seda toetav tegevus, mitte sahtlipõhjas paar lehekülge paberit.

Kogemata valesse kohta oravaks sattunud tublid inimesed astuvad tavaliselt maha siis, kui tõde mõtte puudumisest lõplikult selgub, lootus  otsa saab ja ennast petta enam ei jaksa.

Eks paljud meist  lasevad end aega ajalt kasvõi korraks rattasse tõmmata.See on ohtlik, sest ratas võib neelata.

Kõigepealt adrenaliini laks ja näiline edu tunne, siis energia lõpp ja saabub läbipõlemine.

Vaata korraks ausalt ennast kõrvalt, kas äkki sinustki on saanud ringiratast jooksev haavamatu tuletõrjuja, kes iialgi ei peatu, sahmib laial rindel, toodab tööd juurde ja ei mõtle päriselt.

Tõmba pidurit ja mõtle!

Kontoritulekahjud ja äriavariid, mis siis nendest saab? Midagi ei juhtu. Tihti on see paanika tekitatud töise hõivatuse illusioon.Sul on 1000 tegemist, muidugi!… aga nendest on ainult mõned tõeliselt tähtsad. Peatu hetkeks ja mõtle, miks sa teed seda, mida sa teed? Millist 1000-st tegevusest  siis valida? Küsiks nagu Irvikkass raamatust Alice Imedemaalt:“Aga kuhu sa tahad jõuda, mis on sinu eesmärk?“ Kui sul eesmärki pole, siis on üsna ükskõik tõepoolest kuhu minna.

Järgnevalt küsi endalt täpsustavalt – miks see eesmärk mulle tähtis on? Milline on parim moodus eesmärgi saavutamiseks?.

Asju, mis aetud ajamise pärast, kiirustades ja soovist raporteerida, pole tegelikult kellelgi vaja.

Siinkohal meenuvad mulle mu ema õpetussõnad: Keegi ei küsi kaua sa seda tegid, aga kõik näevad tulemust!“

Sul pole aega!Kas see, mis täna teed viib sind edasi või on jälle kõigest paigaljooks.einstein-gnu-think-freely

Meil kõigil on ööpäevas täpselt ühepalju aega!

Mõtelda on mõnus, sest kui suudad väljamõelda, oled sisukam kui eales varem.

Kas juhtimine on pigem muusika või masinavärk?

16.10.2009

Juhtimise üle on viimasel ajal palju arutatud masu võtmes. Kriis majanduses justkui viitaks sellele, et see juhtimisstiil, mis kriisi viis sealt enam välja ei too. No see on ju selge, et vahendid, mis on su tippu viinud tagavad harva tipus püsimise.  Mulle on jäänud silma, et ikka on nii, et teatakse nimetada kedagi, kes peaks oma tegutsemist põhjalikult muutma ja vähesed leiavad julgust endale tunnistada, et midagi tuleks ehk isegi teisiti tegema hakata.

Masinavärk ju töötab! Pärast värsket kulude kärpimist ning koondamisi  keegi isegi ei virise ega küsi palka juurde. On nad ka pühendunud ja kooskõlas?

Valmistasin ette uut koolitust „Tulemustele inspireeriv juht“ ja otsisin võimalusi, kuidas inimestes äratada peidus olev potentsiaal. Üks võimalus on vahetada metafoori, proovida mõelda oma tegevusest juhina teisiti kui seda siiani tehtud.

enginepartsJuhtimine kui masinavärk

Juhtide igapäeva keeles on juhtimist kirjeldades levinud masinavärki iseloomustavad terminid: instruktsioonid, mutrikesed, õlitamine, pingutamine, tehniline progress, moraalne vananemine, kulumine, välja vahetamine, auru juurde panemine ja õigete hoobade tõmbamine. Need on ainult väike osa käibel olevast „masinamõtlemisest“. Selles kontekstis juht on mehaanik(või äkki masinist) ja töötaja justkui mutrike. Kõik puhas insenertehniline värk! Jälgi prooviks oma kõnekeelt ja pane tähele kui sageli sina  kasutad juhtimisest rääkides termineid, mis seotud hingetu masinavärgiga.

Mis siis siin on viltu? Metafoor ei anna edasi juhtimise tegelikku olemust, kuna on oma loomult liiga tehniline. Inimene on emotsionaalne olevus ja erineb teistest loomadest eelkõige oma võime poolest kujutleda, luua oma mõtetes reaalsusi. Keeles  juurdunud masinametafoor näeb inimest hingetu mutrina. Paberil võib süsteem olla perfektne, aga praktikas hakkavad mutrid logisema või jookseb masin kokku.

Tundub siiski, et masinavärgilik „töötab nagu õlitatud“ lähenemine on pigem möödunud sajandisse kuuluv.

Juhtimine kui klaverimäng

Proovime mõelda juhtimisest klaverimängu ja muusika terminites. Nii muusikas kui juhtimises on kooskõla ja kolekõla. On hingekeeled ja lahkhelid. On loovus ja looming. On harjutamine ja improvisatsioon. Tuleb tunda nooti ja õigel noodil osata kasutada nii piano pianissimo`t kui forte fortissimo`t. Vahel tuleb mängida largo ja siis jällegi moderato. Saavutada harmoonia ja sobiv tonaalsus. Muuseas pilli häälestatakse väga hoolikalt ja hoitakse sobivates tingimustes.

Juht on selles kontekstis võrreldav pianistiga, kes võib panna inimhinged ja organisatsioonid helisema.

Kolekõla või kooskõla?

Nii nagu hea pianist mõistab noodiraamatut lugedes, millistele klahvidele vajutada, nii saab ka juht teadlikult tekitada organisatsioonis sobiva tonaalsuse. Eelduseks on, et ta valdab juhtimistehnikat ning tunneb ennast ja teisi.

Kahjuks plõnnivad klahvidel ka oskamatud ja tekitavad kakofoonilisi helisid.

Kuidas kolekõlalist meeskonda ära tunda?  Kolekõlalise juhtimise tunnuseks on inimeste meeleoludes sage pettumuse, hirmu, viha, apaatia, kurbuse, vaikimise, üksteise peale kaebamise ning kadeduse ja solvumise esinemine.

Kolekõlaline juhtimine kriibib pikapeale hingekeeled viledaks.

Miks seda tekitatakse? Ma tahan uskuda, et teadmatusest. Aga võib olla just selle pärast, et kantakse masinametafoor inimeste juhtimisse üle. Ei tunta inimesi, ei osata suhteid luua ega suudeta endale aru anda oma tegude ja sõnade tagajärgedest.

Eriti suurt kahju tekitavad kolekõlad juhtimismeeskonnas. Tegevjuhil või omanikul tuleks arvestada sellega, et mida kauem juhib ettevõtet meeskond, kelle liikmed ei saa omavahel läbi, seda väiksem on firma kasum.

On öeldud, et suurepärased liidrid puudutavad meie hingekeeli! PianoHands-main_Full1

See hingekeelte helin on kooskõlalise juhtimise vastukaja. Kooskõlalise juhtimise tagajärjeks on töötajate positiivne meelestatus, optimism ja avatud suhtlemine.

Üks parimaid õhkkonna indikaatoreid on naer.

Naeratus võib olla võlts, seda teeseldakse tihti ka kolekõlade varjamiseks. Siirast naermist on raskem teeselda, sest sunnitud naer kõlab õõnsalt. Kas sinu meeskonnas naerdakse aeg ajalt südamest, ma mõtlen ka siis, kui juht on kohal ja naerab ka?

Yale`I Ülikooli juhtimiskoolis läbiviidud uuring tõestas, et tujud mõjutavad töö efektiivsust; optimistlik meeleolu parandab koostööd ja ettevõtte tulemusi. USA jaemüügiettevõtete keti 32-te poodi hõlmav uurimus näitas, et parimaid müügitulemusi saavutati nendes poodides, kus müüjad olid positiivselt häälestatud.

Hingekeelte helisema panemist nagu klaverimängu tuleb õppida ja teadmisi kasutada. Kõigepealt tuleb muusikat armastada!

Legend jutustab, et kui klaverivirtuoos Arthur Rubinsteinilt oli New Yorgis keegi tundmatu tänaval küsinud, et vabandage härra, kuidas leida tee Carnegie Halli, oli ta vastanud: «Tuleb harjutada, harjutada ja harjutada.»

Kokkuvõtteks.

Metafoorid on kõnekujundid, mis väljendavad meie igapäeva käitumist juhtivaid mõttemustreid. Kellena sina ennast näed? Kas masinvärk töötab või on ikkagi mängus inimesed?

Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna.

12.09.2009

Jumalad määrasid valelikule Korintose kuningas Sisyphosele kõige hullema karistuse, mida võib välja mõelda – ta pidi allmaailmas veeretama hiiglaslikku kivi järsku mäkke. Igakord, kui ta tippu jõudis veeres kivi oma raskuse tõttu müdinal alla tagasi ning Sisyphos pidi alustama uuesti.

Mis on selles karistuses hirmsat? See karistus on karm, sest väga piinav on teha midagi, millel puudub mõte, eesmärk ja seetõttu ka tulemus. Pole hirmsamat karistust kui lootusetu töö. Alustada jälle ja jälle ilma võimaluseta pääseda oma kohustusest ning nägemata väljapääsu.

sisyphus-myth-300x295On inimesi, kes elavad oma elu ja teevad oma tööd Sisyphose kombel hambad ristis veeretades oma kivi. Vahel kibestunult, vahel lootes, et ükskord see kõik lõpeb ja saab puhata. Lootes, et juhtub ime ja kivi jääbki mäetippu seisma ning su töö on tehtud, sa oled vaba.

On juhte, kes Vana-Kreeka jumalate kombel on oma töötajatest teinud Sisyphosed määrates nad igavesti mõtetut kivi veeretama. Need on juhid, kes pole pidanud vajalikuks töötajatele öelda, mida nad ootavad, kuhu ettevõtte liigub, millised on vajalikud tulemused. Sellised juhid kurnavad töötajaid koheldes neid kui mutrikesi, kes  vahetakse välja uute veeretajate vastu kui keermed kulunud on.

Tegelikult on päris lihtne kogu meie elu Sisyphose kiviveeretamiseks mõelda. Näha rutiini, tunda tühjust ja oodata seda lühikest õnneliku puhkehetke kui kivi on oma teel mäest alla ja sina talle järele vantsid.

On ka teine võimalus. Loobuda Sisyphose kombel illusioonist, et kivi võiks ühel päeval mäetippu pidama jääda. Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna. Tundub absurdne?

Maailm pole tingimata selline nagu meile tundub. Taju ei ole reaalsus. Jumalate karistus mõjub sunnitööna ainult siis kui me otsustame sellest niimoodi mõelda.

Igal ühel on oma koorem vedada ja ainus erinevus inimeste vahel seisneb selles, millest keegi mõtleb ja mida tunneb kui  oma koormat veab.

Iga samm on uus, igas liivateras on maailm ja see, mida vead on ju sinu oma koorem. Sa võid vedada seda armastusega nautides iga oma sammu. Sa või veeretada oma kivi tundes vaikset rõõmu igast hingetõmbest märgates enda  ümber elu väikseid ja imetlusväärseid nüansse.

Sa saad tugevamaks ja muutud osavaks, sa leiutad uusi kiviveeretamise mooduseid, sa suudad esitada endale väljakutseid ja kiita end saavutuste eest. Sa õpid tähistama aina kauem kestvaid hetki, mil kivi suudab mäetipus püsida…  Ja olles selle teekonna iseendas läbinud, leiad sa tahtmist ja jõudu, et oma meeskonnale rääkida, miks see koorem on tähtis, miks see mägi on eriline, miks see tipp tuleb alistada ja rõõmustada koos, kui see saab tehtud.

Muutes mõtlemist muutub elu.

Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna.freedom

Vabadus ei pruugi seisneda võimaluses käed taskus minema jalutada.

Vabadus võib olla oma kivi jätkuvas veeretamises. Armastusega.

Hinge kapten või elulaeva junga.

10.09.2009

Keerulistest aegadest läbitulemiseks on vaja tugevat vaimset selgroogu. Selget arusaamist sellest, kes sa oled ja mille eest seisad. Ma mõtlen, et seda vaimset selgroogu vajavad nii üksikisikud kui ettevõtted kui riik.

Master_and_Commander_1024

Kui palju on inimesi, kes teavad, mille eest nad seisavad, kes nad on ja mida taotlevad?

Inimeste peades ringleb mitmesuguseid mõtteid. Sugugi kõik ei ole alati lõpuni selgeks mõeldud laused, mille lõpus punkt. Mõned mõtted on tunnetuslikku laadi, sõnastamata. Väga paljude inimeste peades kumiseb pidev sisekõne, mis väljendab rahulolematust iseenda ja maailmaga, väljendab lausa viha, raevu ja kadedust teiste suhtes. Ja kuigi seda sisekõne üldjuhul püütakse varjata, kandub see suhtlusse märkamatult üle. Võib olla suudavad meie mandelkehad vastu võtta neid negatiivseid laineid, igal juhul liigub ringi see ärevuse, hirmu ja muretsemise voog, mis aeg ajalt vallandub ägedamalt, kui üksteise pihta teravaid kriitikanooli lastakse, süüdlasi otsitakse ning häbimärgistatakse. Selles raskemeelses kahejalaga maapeal olekut ülistavas olustikus pole justkui kohta loovale kujutlusvõimele, naljale ja soojale suhtlusele. Need kaks on teineteist välistavad mõttekultuurid. Ei saa ju olla korraga optimist ja pessimist.

Kahe jalaga maa peal olemist ülistav olek tundub ju vägagi selgroo moodi?

Selgroog kindlasti, aga vaimne mitte. See, mis inimest teistest loomadest eristab on ju loov kujutlusvõime.  Kahe jalaga maa peal liiga kinni olev inimene tavaliselt ei suuda loovalt elule läheneda, ta kipub nägema rohkem seda, mis maas.

Keerulistest aegadest läbitulemiseks on vaja võimet kujutleda asju nii nagu nad võiksid olla. Inimene liigub oma tegudega ikka oma igatsuste suunas.

Hirm ja teadmatus, mis keerulistel aegadel õhus on, kipuvad halvama ka kõige erksamad pead ning summutama parimad kavatsused. does fear motivates youNii mõnedki liidrid  muutuvad brigadirideks, kes usuvad, et turg motiveerib ja hirm töökohta kaotada kannustab. Maailma mustvalge ja primitiivsena nägevaid inimesi saab tõepoolest motiveerida tekitades hirmu ja süütunnet. Aga primitiivseid ja piiratuid inimesi ei saa tööle võtta, sest meil pole ju primitiivseid ja piiratuid ettevõtteid, pole ju!

Duende blogis kavatsen ma kirjutada asjadest nagu nad võiksid olla, et aidata kaasa hea meeleolu ja eneseusu arenemisele. Piiravad uskumused suudavad meid piirata täpselt nii kaua, kui me laseme neil seda teha. Inimene ei saa teha maapeal väga suuri asju. Aga ta saab teha väikesi asju suure armastusega, ütles Ema Teresa.

Küllaltki tuntud väljend, mis ütleb, et inimene on oma õnne sepp, jääb paljudele kaugeks kuna ei paku selgust, mida siis teha, et sepistada endale õnn. Hoopis selgust loovam on öelda, et inimene on oma hinge kapten – ainult sina ise ju otsustad, kuidas suhtud, millest mõtled ja kuhu tüürid.

those little things

Õnnelik nägu ei ole juhuslik, ta peegeldab inimese õnnelikke mõtteid.

Minu koolituste põhiteema on inspiratsiooni leidmine ja hoidmine ning seda joont kannab ka Duende blogi.

Ja ma olen Ema Teresaga 100% nõus, lihtsad asjad loevad ja inspireerivad suurteks tegudeks.