Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna.

12.09.2009

Jumalad määrasid valelikule Korintose kuningas Sisyphosele kõige hullema karistuse, mida võib välja mõelda – ta pidi allmaailmas veeretama hiiglaslikku kivi järsku mäkke. Igakord, kui ta tippu jõudis veeres kivi oma raskuse tõttu müdinal alla tagasi ning Sisyphos pidi alustama uuesti.

Mis on selles karistuses hirmsat? See karistus on karm, sest väga piinav on teha midagi, millel puudub mõte, eesmärk ja seetõttu ka tulemus. Pole hirmsamat karistust kui lootusetu töö. Alustada jälle ja jälle ilma võimaluseta pääseda oma kohustusest ning nägemata väljapääsu.

sisyphus-myth-300x295On inimesi, kes elavad oma elu ja teevad oma tööd Sisyphose kombel hambad ristis veeretades oma kivi. Vahel kibestunult, vahel lootes, et ükskord see kõik lõpeb ja saab puhata. Lootes, et juhtub ime ja kivi jääbki mäetippu seisma ning su töö on tehtud, sa oled vaba.

On juhte, kes Vana-Kreeka jumalate kombel on oma töötajatest teinud Sisyphosed määrates nad igavesti mõtetut kivi veeretama. Need on juhid, kes pole pidanud vajalikuks töötajatele öelda, mida nad ootavad, kuhu ettevõtte liigub, millised on vajalikud tulemused. Sellised juhid kurnavad töötajaid koheldes neid kui mutrikesi, kes  vahetakse välja uute veeretajate vastu kui keermed kulunud on.

Tegelikult on päris lihtne kogu meie elu Sisyphose kiviveeretamiseks mõelda. Näha rutiini, tunda tühjust ja oodata seda lühikest õnneliku puhkehetke kui kivi on oma teel mäest alla ja sina talle järele vantsid.

On ka teine võimalus. Loobuda Sisyphose kombel illusioonist, et kivi võiks ühel päeval mäetippu pidama jääda. Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna. Tundub absurdne?

Maailm pole tingimata selline nagu meile tundub. Taju ei ole reaalsus. Jumalate karistus mõjub sunnitööna ainult siis kui me otsustame sellest niimoodi mõelda.

Igal ühel on oma koorem vedada ja ainus erinevus inimeste vahel seisneb selles, millest keegi mõtleb ja mida tunneb kui  oma koormat veab.

Iga samm on uus, igas liivateras on maailm ja see, mida vead on ju sinu oma koorem. Sa võid vedada seda armastusega nautides iga oma sammu. Sa või veeretada oma kivi tundes vaikset rõõmu igast hingetõmbest märgates enda  ümber elu väikseid ja imetlusväärseid nüansse.

Sa saad tugevamaks ja muutud osavaks, sa leiutad uusi kiviveeretamise mooduseid, sa suudad esitada endale väljakutseid ja kiita end saavutuste eest. Sa õpid tähistama aina kauem kestvaid hetki, mil kivi suudab mäetipus püsida…  Ja olles selle teekonna iseendas läbinud, leiad sa tahtmist ja jõudu, et oma meeskonnale rääkida, miks see koorem on tähtis, miks see mägi on eriline, miks see tipp tuleb alistada ja rõõmustada koos, kui see saab tehtud.

Muutes mõtlemist muutub elu.

Sa võid oma kivi veeretada õnnelikuna.freedom

Vabadus ei pruugi seisneda võimaluses käed taskus minema jalutada.

Vabadus võib olla oma kivi jätkuvas veeretamises. Armastusega.