Kas juhtimine on pigem muusika või masinavärk?

16.10.2009

Juhtimise üle on viimasel ajal palju arutatud masu võtmes. Kriis majanduses justkui viitaks sellele, et see juhtimisstiil, mis kriisi viis sealt enam välja ei too. No see on ju selge, et vahendid, mis on su tippu viinud tagavad harva tipus püsimise.  Mulle on jäänud silma, et ikka on nii, et teatakse nimetada kedagi, kes peaks oma tegutsemist põhjalikult muutma ja vähesed leiavad julgust endale tunnistada, et midagi tuleks ehk isegi teisiti tegema hakata.

Masinavärk ju töötab! Pärast värsket kulude kärpimist ning koondamisi  keegi isegi ei virise ega küsi palka juurde. On nad ka pühendunud ja kooskõlas?

Valmistasin ette uut koolitust „Tulemustele inspireeriv juht“ ja otsisin võimalusi, kuidas inimestes äratada peidus olev potentsiaal. Üks võimalus on vahetada metafoori, proovida mõelda oma tegevusest juhina teisiti kui seda siiani tehtud.

enginepartsJuhtimine kui masinavärk

Juhtide igapäeva keeles on juhtimist kirjeldades levinud masinavärki iseloomustavad terminid: instruktsioonid, mutrikesed, õlitamine, pingutamine, tehniline progress, moraalne vananemine, kulumine, välja vahetamine, auru juurde panemine ja õigete hoobade tõmbamine. Need on ainult väike osa käibel olevast „masinamõtlemisest“. Selles kontekstis juht on mehaanik(või äkki masinist) ja töötaja justkui mutrike. Kõik puhas insenertehniline värk! Jälgi prooviks oma kõnekeelt ja pane tähele kui sageli sina  kasutad juhtimisest rääkides termineid, mis seotud hingetu masinavärgiga.

Mis siis siin on viltu? Metafoor ei anna edasi juhtimise tegelikku olemust, kuna on oma loomult liiga tehniline. Inimene on emotsionaalne olevus ja erineb teistest loomadest eelkõige oma võime poolest kujutleda, luua oma mõtetes reaalsusi. Keeles  juurdunud masinametafoor näeb inimest hingetu mutrina. Paberil võib süsteem olla perfektne, aga praktikas hakkavad mutrid logisema või jookseb masin kokku.

Tundub siiski, et masinavärgilik „töötab nagu õlitatud“ lähenemine on pigem möödunud sajandisse kuuluv.

Juhtimine kui klaverimäng

Proovime mõelda juhtimisest klaverimängu ja muusika terminites. Nii muusikas kui juhtimises on kooskõla ja kolekõla. On hingekeeled ja lahkhelid. On loovus ja looming. On harjutamine ja improvisatsioon. Tuleb tunda nooti ja õigel noodil osata kasutada nii piano pianissimo`t kui forte fortissimo`t. Vahel tuleb mängida largo ja siis jällegi moderato. Saavutada harmoonia ja sobiv tonaalsus. Muuseas pilli häälestatakse väga hoolikalt ja hoitakse sobivates tingimustes.

Juht on selles kontekstis võrreldav pianistiga, kes võib panna inimhinged ja organisatsioonid helisema.

Kolekõla või kooskõla?

Nii nagu hea pianist mõistab noodiraamatut lugedes, millistele klahvidele vajutada, nii saab ka juht teadlikult tekitada organisatsioonis sobiva tonaalsuse. Eelduseks on, et ta valdab juhtimistehnikat ning tunneb ennast ja teisi.

Kahjuks plõnnivad klahvidel ka oskamatud ja tekitavad kakofoonilisi helisid.

Kuidas kolekõlalist meeskonda ära tunda?  Kolekõlalise juhtimise tunnuseks on inimeste meeleoludes sage pettumuse, hirmu, viha, apaatia, kurbuse, vaikimise, üksteise peale kaebamise ning kadeduse ja solvumise esinemine.

Kolekõlaline juhtimine kriibib pikapeale hingekeeled viledaks.

Miks seda tekitatakse? Ma tahan uskuda, et teadmatusest. Aga võib olla just selle pärast, et kantakse masinametafoor inimeste juhtimisse üle. Ei tunta inimesi, ei osata suhteid luua ega suudeta endale aru anda oma tegude ja sõnade tagajärgedest.

Eriti suurt kahju tekitavad kolekõlad juhtimismeeskonnas. Tegevjuhil või omanikul tuleks arvestada sellega, et mida kauem juhib ettevõtet meeskond, kelle liikmed ei saa omavahel läbi, seda väiksem on firma kasum.

On öeldud, et suurepärased liidrid puudutavad meie hingekeeli! PianoHands-main_Full1

See hingekeelte helin on kooskõlalise juhtimise vastukaja. Kooskõlalise juhtimise tagajärjeks on töötajate positiivne meelestatus, optimism ja avatud suhtlemine.

Üks parimaid õhkkonna indikaatoreid on naer.

Naeratus võib olla võlts, seda teeseldakse tihti ka kolekõlade varjamiseks. Siirast naermist on raskem teeselda, sest sunnitud naer kõlab õõnsalt. Kas sinu meeskonnas naerdakse aeg ajalt südamest, ma mõtlen ka siis, kui juht on kohal ja naerab ka?

Yale`I Ülikooli juhtimiskoolis läbiviidud uuring tõestas, et tujud mõjutavad töö efektiivsust; optimistlik meeleolu parandab koostööd ja ettevõtte tulemusi. USA jaemüügiettevõtete keti 32-te poodi hõlmav uurimus näitas, et parimaid müügitulemusi saavutati nendes poodides, kus müüjad olid positiivselt häälestatud.

Hingekeelte helisema panemist nagu klaverimängu tuleb õppida ja teadmisi kasutada. Kõigepealt tuleb muusikat armastada!

Legend jutustab, et kui klaverivirtuoos Arthur Rubinsteinilt oli New Yorgis keegi tundmatu tänaval küsinud, et vabandage härra, kuidas leida tee Carnegie Halli, oli ta vastanud: «Tuleb harjutada, harjutada ja harjutada.»

Kokkuvõtteks.

Metafoorid on kõnekujundid, mis väljendavad meie igapäeva käitumist juhtivaid mõttemustreid. Kellena sina ennast näed? Kas masinvärk töötab või on ikkagi mängus inimesed?