Kes kahte jänest taga ajab ei taba ühtegi.

08.01.2010

„Ma ei jõudnud kampaaniat ettevalmistada, ma ei saanud UPS-e paigaldada, mul on mõned märkmed,aga ma ei jõudnud prognoose teha,  ma unustasin graafikud kontrollida, mul on nii palju tööd, et ma ei jõudnud….“

Ma arvan te nõustuste, et kui me kuuleme selliseid vastuseid esimest korda või vahel harva, siis suudame me seda mõista – aeg ajalt võib parimatelgi meie hulgast olla päev, mil kõike juhtub ja sina ei määra enam juhtunu üle.

Kui me kuuleme selliseid põhjendusi juba mitmendat korda, siis on asjad halvad. Tõenäoliselt on tegemist olukorraga, kus keset segadust ja ruttu ei suudeta määrata kindlaks, mis on väärtuslik ja edasiviiv ja mis vaid pakiline, kuid üldse mitte nii oluline.

Ei ole kerge ühelgi juhil jääda tasakaalukaks olukorras, kus vaja ettevõttega efektiivselt edasi minna, aga meeskonnas on inimesi, kes  kipuvad jääma oma tegemata jätmistega jalgu. Nad on kogu aeg tööl, hõivatud, ootavad ületundide eest tasugi!

Robin Sharma oma raamatus Juhtimistarkus mungalt, kes müüs maha oma Ferrari“ kirjutab, et inimene, kes püüab teha kõike ei saavuta midagi. Suur osa inimesi hoiab end hõivatuna ega ole kunagi hoogu maha võtnud, et saaksid mõelda, millele keskendumine aitaks tõhusust parandada.

Päris tabavalt on sellise olukorra kohta öelnud Henri Thoreau: „ Toimekusest ei piisa, ka sipelgad on toimekad. Küsimus seisneb selles, millega oled hõivatud.“

Enamik inimesi jahib hiiri mitte elevante kui eesmärgid loomadeks mõelda. See ei ole veel töökus, kui näed ennast või kolleege pidevalt tööl aega veetmas. Võib olla on töökollektiivis kulutulena levinud nakkus, mis sunnib keskenduma tühjale-tähjale ja ei vii eesmärkidele lähemale, vaid hoiab hõivatuna?

Asjade ärategemise kunst seisneb mõistmises, millised asjad võib tegemata jätta.

Tühja askeldamise põhjus on tihti pakilisena näivate asjadega tegelemises, mille tulemusena väärtuslikud asjad jäävad tegemata. Levinud pakilised ajaröövlid on koostööpakkumistele vastamine, telefonikõned, meilide vastamine, ühelt teemalt teisele hüppamine, probleemide alla mattumine, mille tulemusena on päris loomulik põgeneda mõne näiliselt töise tegevuse juurde, mis aga edasi ei vii.

Sellise sisutühja askeldamise taga võib olla kaks põhjust:

  1. Teadmiste, oskuste või ande puudus
  2. Oskamatus väljakujunenud olukorda muuta(harjumuse jõud)

Me tegelikult upume iga päev valikutesse. Nii nagu on võimalus valida saja erineva telekanali vahel on ka võimalus valida, millega täita oma töö aeg.

Lahendus hiirtejahilt elevante küttima hakkamiseks on olemas.

Sisutühjast askeldamisest väljumiseks on meil vaja:

  1. Otsust
  2. Eesmärki
  3. Tegevuskava
  4. Enesedistspliini

Tegevuskava on ainuke asi, mis juhib meid välja pisitegevuste ja muidu muretsemise rägastikust.

Tõeline proovikivi on muidugi tegevuskavale kindlaks jäämine. Enesedistsipliin on tubliks saamise DNA! Nii naljaks kui see ka ei ole, siis mida karmim sa enese vastu oled, seda leebem on sinu vastu elu.

Iga päev samade asjade samamoodi tegemine ei anna uusi tulemusi. Idee võib olla hea, aga ainult hoolikalt kavandatud teostus toob tulemuse.

Mul on olnud õnn teha tööd mitmes edukas ettevõttes. Neil on palju erinevusi, aga üks omadus on sarnane – edu saavutavates ettevõtetes teevad inimesed väärtust loovad asjad detailideni põhjalikult ära, mida teised teha ei armasta.

confucius1Lõpetuseks tagasi alguse juurde, sest Kong Fuzil oli õigus – kahte jänest korraga tagaajades ei saa kumbagi kätte. Mida teha? Keskendu priskemale jänesele, kui praadi tahadJ

Mida on õppida Columbuselt 21.sajandil?

13.12.2009

Lugesin Kevin Eikenberry blogist huvitavat mõttekäiku sellest, mida oleks õppida Columbuse suurest avastusreisist.

7084P-Columbus~Great-Explorers-Christopher-Columbus-PostersTäpsemalt, Columbus lahkus oma esimesele reisile 3. augustil 1492. Ta purjetas vastu tundmatusele järgides oma visiooni leida laevatee vürtside, siidi ja muu kauba kiiremaks transpordiks Euroopast Aasiasse.

Columbuse elu ja teekond on kasulik õppetund igale juhile ka täna. Muutunud on masinad, aga mitte inimloomus.

Siin on viis konkreetset lugu, mil väärtust täna rohkem kui kunagi varem ja mida me kõik saame Columbuselt õppida.

1. Vii oma  ideed ellu.
Columbus uskus, et Maa ümbermõõt on väiksem kui arvati. See usk viis ta loogilisele (tema veendumusele rajatud) järeldusele, et mõne nädala jooksul jõuab ta oma laevadega Aasiasse. Sellele eeldusele rajas ta plaani ja kogus toetusi ning jäi endale kindlaks hoolimata paljude inimeste püüetest teda naeruvääristada ning tema plaanides sügavalt kahelda. Nii käituvad liidrid.

Kas Sina oled testinud oma unistusi ja proovinud neid ka tegelikult ellu viia?

2. Leia häid toetajaid.
Columbusel ei olnud ressursse, võimu või raha mängu panna, et oma plaani ellu viia. Ta püüdis leida toetust Portugalilt ja Inglismaalt, enne kui lõpuks õnnestus tal veenda Hispaania Ferdinandi ja Isabellat oma mõtteid toetama.

Suured juhid teavad, et nad ei saa saavutada üksi suuri eesmärke ja nad töötavad järjekindlalt selle nimel, et leida toetajaid oma visioonidele, tõekspidamistele ja ideedele.

Kas oled loonud toetajate meeskonna oma visioonile?

3. Ära rahuldu väikeste võitudega.
Columbus leidis uue maa oma esimesel reisil (Bahama), kuid ta ei leidnud kaubateed. Ning ta läks uuesti ja uuesti ja uuesti. Kokkuvõttes juhtis ta nelja avastusretke, iga kord  avastas ta uusi maid.

Kuigi Columbus ei suutnud saavutada oma esialgset soovitud eesmärki ja leida otsetee vürtside toomiseks, ei saa me teda kuidagi nimetada allaandjaks.Ta läks ajalukku kui mees, kes avastas uue maailma – Ameerika.

Kui Su visioon on selge ja usk tugev, siis see aitab Sul olla järjekindel.

Kas tagasilöögid on sulle märgid allaandmiseks või väljakutse uuesti ja paremini proovimiseks?

4. Koosta korralik plaan.
Columbus ei läinud püüdma  kuninganna Isabellat  lihtsalt kerge sarmiga, visates lauale ideid ja siis hopp! kohe laeva ja merele. Mitme aasta jooksul kogus ta materjale navigatsiooniks ja reisiplaanide täpsustamiseks. Rahastamise protsess üksi kestis seitse aastat, enne kui ta reisi alustas. Kogu selle aja ta viimistles oma plaani ja korrigeeris üksikasju enne kui idee hakkas vilja kandma.

Kuidas Sina kavandad oma ideede elluviimist?

5. Mõtle suurelt.
Columbus julges erineda tema ajastule iseloomulikest kinnisideedest ja pürgida sinna, mis teistele tundus naeruväärselt mõttetu – nii ju keegi ei tee. Ta mõtles suuremalt. Ta uskus, et viies ellu oma mõttetöö viljad ning tegutsedes hästi läbimõeldult saaks leida uue kaubatee – tuua vürtse Euroopasse otse, kiiremini ja väiksemate kuludega. Ta ei sidunud ennast tavatarkuse raamidesse ega püüdnud kasutada juba kasutatud lähenemisviise.

Columbuse veenvus ja põhjalikkus oma suurte plaanide esitamisel aitas teda lõpuks oma plaani ka rahastada.

Kui suurelt sina julged mõelda? Kas sinu visioon on piisavalt atraktiivne, et võluda, veenda ja kaasata ka teisi Sulle järgnema?

Lugu Columbusest näitab, et õppetunnid on alati olemas, kui me oskame neid märgata ja viitsime mõelda, mis sellest mul oleks õppida.

Teine suurem sõnum, on selles, et oma ideede elluviimisel tuleb olla järjekindel ning eelkõige ise uskuda, et Sinu visioon saab reaalsuseks. Alla anda on lihtne, sest peaaegu alati tuleb tagasilööke, mis tunduvad piisavad, et põhjendada loobumist eelkõige iseendale ja siis teistele.

Ma usun küll, et oma juhtimisoskusi arendada ja iseennast kasvatada saab õppides õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning kindlasti suurmeestelt nagu Columbus.

Tõmba pidurit ja mõtle!

20.11.2009

Vabatahtlik tuletõrjuja on üllas amet, siin pole kahtlustki. Sekundid loevad, sa päästad elusid, kodusid, vara. Igal õhtul jõuad koju  – kangelasena.

Arvatavasti see kangelaseks olemise tunne on see, mis sunnib ka paljude teiste elualade  esindajaid harrastama tuletõrjuja tööstiili.

Mõnutunne, mis saadakse teadmisest, et oled hädavajalik, tegutsed, lahendad probleeme käigu pealt on võimas, adrenaliini tuleb pidevalt peale ja nii see elu mööda läeb.

Mõnutunne pole ainus, mis sunnib end pidevalt tegutsemas hoidmas. Paljud  inimesed on justkui võõrdunud mõtlemisest. Ilma mõteteta  olla ei suuda, aga peas on peamiselt need asjad, kuhu pilk suundub või mis kõrvu kostab. Selline tegus rämpsmõtlemine.

oravarattas jooksSellises oravarattas võib tekkida ülima professionaalsuse illusioon. Kuna jooksed kiiresti, kätega samal ajal vehkides  ja kiiresti rääkides, on tulemus kahtlemata omamoodi muljetavaldav.

Olen kohanud inimesi, kes olles minetanud enamuse oma loovast mõtlemisest, põrutavad pimesi ringiratast ja usuvad siiralt, et on teel tippu!

Mitte kõik tiirutajad ei ole mõteteta. Mõned on sundolukorras. Ratta on käima tõmmanud teised käed. See juhtub näiteks siis, kui oled tööle sattunud organisatsiooni, kus puudub selge visioon ja arusaam, millises äris me oleme ja mis on meile tähtis. Ma mõtlen sisuline nägemus ja seda toetav tegevus, mitte sahtlipõhjas paar lehekülge paberit.

Kogemata valesse kohta oravaks sattunud tublid inimesed astuvad tavaliselt maha siis, kui tõde mõtte puudumisest lõplikult selgub, lootus  otsa saab ja ennast petta enam ei jaksa.

Eks paljud meist  lasevad end aega ajalt kasvõi korraks rattasse tõmmata.See on ohtlik, sest ratas võib neelata.

Kõigepealt adrenaliini laks ja näiline edu tunne, siis energia lõpp ja saabub läbipõlemine.

Vaata korraks ausalt ennast kõrvalt, kas äkki sinustki on saanud ringiratast jooksev haavamatu tuletõrjuja, kes iialgi ei peatu, sahmib laial rindel, toodab tööd juurde ja ei mõtle päriselt.

Tõmba pidurit ja mõtle!

Kontoritulekahjud ja äriavariid, mis siis nendest saab? Midagi ei juhtu. Tihti on see paanika tekitatud töise hõivatuse illusioon.Sul on 1000 tegemist, muidugi!… aga nendest on ainult mõned tõeliselt tähtsad. Peatu hetkeks ja mõtle, miks sa teed seda, mida sa teed? Millist 1000-st tegevusest  siis valida? Küsiks nagu Irvikkass raamatust Alice Imedemaalt:“Aga kuhu sa tahad jõuda, mis on sinu eesmärk?“ Kui sul eesmärki pole, siis on üsna ükskõik tõepoolest kuhu minna.

Järgnevalt küsi endalt täpsustavalt – miks see eesmärk mulle tähtis on? Milline on parim moodus eesmärgi saavutamiseks?.

Asju, mis aetud ajamise pärast, kiirustades ja soovist raporteerida, pole tegelikult kellelgi vaja.

Siinkohal meenuvad mulle mu ema õpetussõnad: Keegi ei küsi kaua sa seda tegid, aga kõik näevad tulemust!“

Sul pole aega!Kas see, mis täna teed viib sind edasi või on jälle kõigest paigaljooks.einstein-gnu-think-freely

Meil kõigil on ööpäevas täpselt ühepalju aega!

Mõtelda on mõnus, sest kui suudad väljamõelda, oled sisukam kui eales varem.

Mis on coaching, kas Sina tead?

13.11.2009

Oz`i võluril oli õigus, kui ta ütles, et endasse tuleb uskuda. Ja heal Idanõial oli õigus, kui ta ütles, et enamik vastuseid on meie endi peas olemas. Nagu Dorothy, peame ka meie jääma endale truuks ning lubama teistel end aidata vastuste paljastamisel, mis on meie sees juba olemas. Nii nagu mina asjast aru olen saanud – coaching on juhtimisstiil, mille abil saab aidata paljastada vastuseid, mis inimese sees ootavad, et tuleks keegi, kes oskab küsida õigeid küsimusi ja kuulata ära vastused.

Järelikult coach on nagu Hea Idanõid, kelle  eesmärk on suurendada inimese teadlikkust oma eesmärgist, teekonnast sinna ja oma võimetest.

Areng ja muutus on ühe ilmingu erinevad nimed. Lihtsalt areng kõlab kuidagi positiivsemalt ja muutus alati mitte. Ilming, millest ma räägin on ELU. Meie elu on pidev osavõtt mängust nimega MUUTUS. Selles muutuste mängus võid visata täringut järjepanu saades  tulemuseks sama teekonna taaskordamise või kukkudes tagasi vanale tasandile. Vahel aitavad meid mängus edasi kogemused, mida mängides omandame, aga tihti keegi kogenum aitab aru saada, miks sa edasi ei pääse, miks sa jälle esimeste hulgas välja langesid. See kogenum võib olla COACH.

Raimo Ülavere on juhtide coach. Ta on mees, kes on julgelt visanud täringut ja saavutanud mängus uue taseme. Neljateistkümne aastaga kujundas ta endast ühe asjaliku majandusajakirjaniku. Ja siis viskas jällegi uljalt täringut  sattudes täiesti teise mängu. Majandusajakirjanikuna keskendus ta küsimustele, mis huvitaks lugejaid, uus mäng nõudis uusi oskusi lisaks.

Ka nüüd küsib ta küsimusi, aga eesmärk on teine. Eesmärk on juhtida inimest arengule, muutuma soovitud suunas, võitma. Raimo Ülavere on aus ja mängib selgete ja ausate reeglitega mängu. Juhi coach, coaching – see inglisekeelne väljend võib nii mõnegi segadusse ajada küll. Aga nähtuse tutvustamiseks on Raimol jätkunud energiat asja selgitada ning kirjutada raamat –Tagasi mängu. Võitma.

Coaching ei ole Eestis veel laialt levinud ja kui tegevus ise on eksisteerinud, siis on see olnud pigem nähtus, millel pole ühtset nime. Seetõttu on väga tänuväärne, et nüüd on võimalik lugeda heas emakeeles kirjutatud coachingu – raamatut.

Raamat on hästi ülesehitatud ja lisaks praktilisele kasutusväärtusele suudab  panna mõtlema juhtimisele ning konkurentsis edu saavutamise tagamaadele laiemalt. Raimo Ülavere jagab praktilist isiklikku kogemust, vahendab mõtteid loetud headest raamatutest ning toob  tööriistu kätte nii neile, kel tahe endal inimesi arengule suunata kui ka neile, kes seda raamatut lugedes mõistavad, millist kasu nad võiksid saada, kui neil õnnestuks leida endale sobiv coach.

Raamatule lisavad elu intervjuud tippjuhtidega ning värvikalt kirjeldab Raimo Ülavere oma elu õppetunde. Autor ei esita end eksimatu ässana, „überguruna“, kes alati olukordadest üle. Avameelselt teeb ta juttu ka sellest, mis viltu on läinud.


Juhi isiklik arengutreener kui tark mees taskus.

Tegelikult sooviks ju paljud meist, et lapsepõlvest tuttav tark mees oleks taskus ja aitaks keerulistest olukordadest targa ning tugevana väljuda, aitaks hoida mängus. See tark, usaldusväärne mees iga juhi tarbeks võikski olla isiklik coach. Isiklikult olen justnimelt sellise juhtimistiili pooldaja nagu coaching seda on. Tunnistan, et ainuke, mis minus tõrget tekitab on sõna ise – coach, no pole sel sõnal eestikeeles sellist jumet nagu ameeriklaste kõrvadele ilmselt on.

Sisuliselt on coachi näol tegemist juhi isikliku arengutreeneriga. Minu meelest kõlab see sel moel öelduna eesti keeles väga hästi.

Idee arendada äri isikliku treeneri kasutamise abil on maailmapraktikas ülevõetud ikkagi spordist, täpsemalt tennisest. Ülavere meenutab oma raamatus Harvardi tennisetiimi kaptenit Tim Gallwey`d, kes avastas, et tema hoolealused saavutavad suuremat edu siis, kui neil aidati selgeks saada, kuidas nad saavad ise paremini õppida. See osutus tõhusamaks, kui uute löökide või tehnika õppimine.

Raamatut Tagasi mängu. Võitma soovitan kõigile, kel huvi saada lähemalt tuttavaks coachingù-teemaga. Coachingust endast – arvan, et on suur privileeg leida endale isiklik arengutreener, usaldusväärne tark mees taskus, kes aitab tagasi mängu, võitma.

Suured pisiasjad.

30.10.2009

Lugesin hiljuti ühe juhi mõtteavaldust mõttetute pisiasjade kohta. Nimelt see juht ütles, et on avastanud kui jahmatavalt palju väärtuslikku aega varastasid temalt igasugused mõttetud pisiasjad ja muud mõttetud tegurid. Aga ta lisas rahulolevalt:“Nüüd tegelevad nende mõttetute pisiasjade ja muude mõttetute teguritega minu alluvad.“

Inimene, kelle tööks on juhi silmis mõttetud tegurid ja pisiasjad on hullemas seisuses kui tool juhi tagumiku all. Toolil on vähemalt juhi arvates mõte.

Kesiseid töötulemusi toodab ka kohustus osaleda koosolekutel, mis on ettevalmistamata. Milleks üldse kokku tulla, kas vormitäiteks? Veel tugevamalt vähendab võimalust edu saavutada, kui pidevalt hoida juhtimisfookuses probleemid ja süüdlaste tagaajamine.

Juhtimine on soovitud tulemuste saavutamine koos oma meeskonnaga.

Järelikult, mida madalama energiaga tiksub meeskond, seda nõrgemad on tulemused. Just juht on meeskonna emotsionaalseks teejuhiks ning oma mõtlemist korrigeerides ja käitumist muutes suudab juht tuua pöörde meeskonna võimekusse.

Inspiratsiooni andma  tähendab sütitama teisi energia, elurõõmu ja teotahtega, kirega.

Steve Jobs inspireerib oma meeskonda nii:“ Paljud firmad on läinud kulude kärpimise teed ja see võib olla nendele õige tee. Meie valisime erineva tee! Meie usume, et kui me jätkuvalt esitleme uusi suurepäraseid tooteid oma klientidele, siis nemad jätkuvalt ostavad neid tooteid!

Termin “inspiratsioon” tähendab sõna otseses mõttes, et Jumal “hingas” või “puhus” välja oma vaimu. Miks inimesed on andnud sõnale inspiratsioon sellise jumaliku tähenduse? Ma arvan põhjuseks on inspiratsiooni leidnud inimeste suur  erinevus nendest, keda pole inspireeritud.

Inimene, kes on leidnud inspiratsiooni justkui ärkab ellu. Mitte, et keegi ka surnult tegutseda saaks, aga paljud siiski on suure osa ajast justkui poolsurnud, vaiksel säästurežiimil tuksumas.  Ei, ma ei mõtlegi, et enamus kogu aeg viilib, kohusetundlikke inimesi on palju. Mentaliteet – teen oma asja ära, saan raha, töökoht on, mis seal siis ikka – elab kahjuks veel massides. Teisalt ka juhid ei oska näha kasutamata võimalusi efektiivsuse kasvatamiseks.

7 inspireerivat tegevust, mis toovad elu meeskonda:

  1. Ole  ise energiline ja kirgliku suhtumisega firma toodetesse ja eesmärkide saavutamisse.
  2. Õpi kaasama inimesi esitades neile õigeid ja suunavaid küsimusi.
  3. Õpi kuulama kavatsusega mõista.
  4. Õpi  püstitama innustavaid eesmärke.
  5. Õpi  julgustama, juhendama ja pakkuma tuge kõhkluse hetkedel.
  6. Ole eeskujuks eesmärkide saavutamisel
  7. Ole järjekindel ja positiivselt nõudlik.

Justkui algajale konsultandile mõeldud eksamiküsimusena kõlab küsimus:“ Mis teeb juhist liidri?“. On päris mitmeid juba klassikaks muutunud vastuseid, aga täna pakun lõpetuseks välja ühe Ameerika Ühendriikide kuuenda presidendi, John Quincy Adamsi ütluse:

„Kui Sinu tegevus on inspireerinud kedagi julgelt unistama, rohkem saavutama ja lõpuks kellekski saama, siis oled sa liider.“

Puhu hing sisse, anna tööle tähendus!

Muuseas edukate ja ebaedukate ettevõtete peamine erinevus on pühendunud inimeste arvus.

Edukates firmades on rohkem inimesi täiega eesmärkide kallal, sest need tähendavad kõigile midagi, ei ole mõttetuid ülesandeid ja ettevalmistamata koosolekuid.

Ebaedukates firmades on enamus inimesi küll kohusetundlikult kohal, sest muidu lastakse lahti, aga nad on tihti ametis ülesannetega, mille täitmist juhid peavad tühiseks, aega raisatakse koosolekutel, mis kujunevad mokalaatadeks ning plaane ei jõuta teha, sest kogu aeg on vaja probleeme lahendada.

Öeldakse, et kui sa investeerid kümme minutit kellegi heasse juhendamisse, kes sulle allub, säästad terve tunni. Tulemustele inspireerivaks juhiks saamine on õpitav ja arendatav.

Kristlik müstik Julian laulis 14.sajandi musta katku ajal:“Sind ei taba miski, mis käiks Sulle üle jõu!“

Eks ole! Kui sa juba leidsid selle artikli, siis ei käi sulle üle jõu ka puhuda hing sisse oma meeskonnale. Keskendu võimalustele, sinu meeskonnas on täpselt nii palju andeid, soove ja võimalusi kui palju on inimesi. Tõde on tihtipeale just detailides ja pisiasjad suurtele  tegudele vundamendiks.

Ärka üles, see on Sinu elu!

Juht loob teenindaja?

23.10.2009

klient on kuningas

Klienditeenindajad on tänases Eestis tohutu surve all. Põhjus pole lihtsalt selles, et kliendid on nõudlikud ning närvilised. Kliendid on teenindusprotsessi loomulik osa ja olemasolu põhjus. Teenindaja amet on eestlase alateadvuses saanud väära tõlgenduse. Justkui oleks klienditeenindaja alamat sorti kummardaja. Raske on olla ametis, kui sinu tööst ei peeta lugu

Koolitustel kuulen klienditeenindajatelt, et harva on võimalik tunda ametiuhkust ja sageli hoopis häbi.  Häbi tõttu tahavad põgeneda teenindajaametist kõik, kes saavad, esimesel võimalusel. Hotellide vastuvõtus, restoranides, kinodes jne on klienditeenindajad tihti vanuses 18-22. Uuringud näitavad, et inimene saab tõeliselt edukaks oma ametialal siis, kui 10 tuhat tundi praktikat on seljataga. Nii kaua töötavad Eestis vähesed teenindajana.

Positiivsed erandid, oma ala tõelised professionaalid on olemas. Kuidas nemad siis suudavad erineda, läbimurda ja särada? Vesteldes mitme super profi teenindajaga olen teada saanud, et neil kõigil on olnud karjääri jooksul vähemalt üks väga prof juht, kelle käest on nad oma ametisaladusi, oskusi ja hoiakuid õppinud ning hiljem ka edasi arendanud.

Kati lugu

Selle firma turundusmaterjalid lubasid kliendile unustamatut elamust. Alati korrektne Kati oli võetud tööle ning ta oli tahtmist täis. Väljaõpe toimus juba kogenud teenindaja Anu käe all. Ülemus tuli ka korraks läbi. „Tule siis õhtusse vahetusse, pane oma valge pluus ja must seelik kuni sul veel vormiriideid pole. Ja pea meeles, kui klient sulle raha annab, siis täna!“ Sellega oli väljaõpe lõppenud. Ülemust sai uuesti näha kahe nädala pärast hilisel õhtutunnil. Ta tuli ootamatult. Ülemus vaatas pahuralt ringi, tuuseldas leti taga ja puhkeruumis, piilus tualettidesse ning tillukesse laoruumigi. Kõik oli korras. Kliendid rahulolevad, puhtus ja kord ruumides. Kati oli pisut õhevil, see oli ikkagi tema esimene töö klienditeenindajana ning ta oli väga püüdnud. Huvitav, mida ülemus ütleb? „Issand, vaata, milline sa välja näed! Pluus kortsus.“ vingatas viimaks ülemuse huulilt. Kati vaatas arusaamatuses oma pluusivarrukat. Ta oli triikinud pluusi puhvis varrukaid vahetult enne väljumist ning mantel oli ühe sirge kortsu tõesti peale vajutanud. Rohkem ei öelnud ülemus midagi. Sama pahuralt nagu ta oli tulnud ta ka lahkus. Koos temaga lahkus ka Kati töörõõm ja elevus. Tõsi, pluusivarrukaid jälgis ta nüüdsest alates piinliku hoolega.

Kas me võime oletada, et Kati ülemus suhtus teenindaja ametisse lugupidavalt?

Tundub, et mitte. Inimene, kes teist alandab, ei suuda endassegi lugupidavalt suhtuda. Katil ei vedanud. Tema ülemus nägi teenindajaid madalamat sorti kummardajatena. Olles ise inimene, kes teenindaja ametit väärtustada ei osanud,  ei suutnud ta loomulikult luua teenindajale nii vajalikku ametiuhkust, vaid rahuldas lihtsalt oma ego teenindajaid kontrollides ja kamandades.

Kas juht saab luua silmapaistva teeninduse, isegi Eestis?

Öeldakse, et õnn tuleb enesega leppimisest. Juht, kes tahab luua silmapaistva teeninduse peab aktsepteerima ennast ja õppima nägema väärtust, mida teenindaja loob. Pidulikult väljendades – juht peab ise armastama oma tööd ja teenindaja ametit.

Teiseks on äärmiselt oluline juhi toetav kohalolek teenindussaalis. Kuidas juht räägib klientidest, kuidas käitub klientidega, millist teenindaja käitumist julgustab, mida kiidab, kuidas õpetab – see inspireerib teenindajaid ja määrab teenindussaali õhkkonna.

Kolmandaks on tähtis valida õiged inimesed ja hoolitseda selle eest, et meeskonnas valitseks optimism, hoolivus  ja rõõmsameelsus.

Kokkuvõte

Klienditeenindaja ei ole kummardav teener, kuigi „kliendil-on–alati-õigus-mõtteviis“ ta selleks kipub tegema.

Klienditeenindaja on inimene, kelle professionaalsusest sõltub äri tulevik, sest teenindaja ongi kliendile firma.

Juht  oma käitumisega loob teenindaja. Kas häbeneva, kibestunud ja küündimatu või hoopis oma ameti üle uhkust tundva teenindusprofi – see sõltub sellest, millele juht tähelepanu pöörab, kas otsib pidevalt vigu või tõstab esile õnnestumisi.

Kas juhtimine on pigem muusika või masinavärk?

16.10.2009

Juhtimise üle on viimasel ajal palju arutatud masu võtmes. Kriis majanduses justkui viitaks sellele, et see juhtimisstiil, mis kriisi viis sealt enam välja ei too. No see on ju selge, et vahendid, mis on su tippu viinud tagavad harva tipus püsimise.  Mulle on jäänud silma, et ikka on nii, et teatakse nimetada kedagi, kes peaks oma tegutsemist põhjalikult muutma ja vähesed leiavad julgust endale tunnistada, et midagi tuleks ehk isegi teisiti tegema hakata.

Masinavärk ju töötab! Pärast värsket kulude kärpimist ning koondamisi  keegi isegi ei virise ega küsi palka juurde. On nad ka pühendunud ja kooskõlas?

Valmistasin ette uut koolitust „Tulemustele inspireeriv juht“ ja otsisin võimalusi, kuidas inimestes äratada peidus olev potentsiaal. Üks võimalus on vahetada metafoori, proovida mõelda oma tegevusest juhina teisiti kui seda siiani tehtud.

enginepartsJuhtimine kui masinavärk

Juhtide igapäeva keeles on juhtimist kirjeldades levinud masinavärki iseloomustavad terminid: instruktsioonid, mutrikesed, õlitamine, pingutamine, tehniline progress, moraalne vananemine, kulumine, välja vahetamine, auru juurde panemine ja õigete hoobade tõmbamine. Need on ainult väike osa käibel olevast „masinamõtlemisest“. Selles kontekstis juht on mehaanik(või äkki masinist) ja töötaja justkui mutrike. Kõik puhas insenertehniline värk! Jälgi prooviks oma kõnekeelt ja pane tähele kui sageli sina  kasutad juhtimisest rääkides termineid, mis seotud hingetu masinavärgiga.

Mis siis siin on viltu? Metafoor ei anna edasi juhtimise tegelikku olemust, kuna on oma loomult liiga tehniline. Inimene on emotsionaalne olevus ja erineb teistest loomadest eelkõige oma võime poolest kujutleda, luua oma mõtetes reaalsusi. Keeles  juurdunud masinametafoor näeb inimest hingetu mutrina. Paberil võib süsteem olla perfektne, aga praktikas hakkavad mutrid logisema või jookseb masin kokku.

Tundub siiski, et masinavärgilik „töötab nagu õlitatud“ lähenemine on pigem möödunud sajandisse kuuluv.

Juhtimine kui klaverimäng

Proovime mõelda juhtimisest klaverimängu ja muusika terminites. Nii muusikas kui juhtimises on kooskõla ja kolekõla. On hingekeeled ja lahkhelid. On loovus ja looming. On harjutamine ja improvisatsioon. Tuleb tunda nooti ja õigel noodil osata kasutada nii piano pianissimo`t kui forte fortissimo`t. Vahel tuleb mängida largo ja siis jällegi moderato. Saavutada harmoonia ja sobiv tonaalsus. Muuseas pilli häälestatakse väga hoolikalt ja hoitakse sobivates tingimustes.

Juht on selles kontekstis võrreldav pianistiga, kes võib panna inimhinged ja organisatsioonid helisema.

Kolekõla või kooskõla?

Nii nagu hea pianist mõistab noodiraamatut lugedes, millistele klahvidele vajutada, nii saab ka juht teadlikult tekitada organisatsioonis sobiva tonaalsuse. Eelduseks on, et ta valdab juhtimistehnikat ning tunneb ennast ja teisi.

Kahjuks plõnnivad klahvidel ka oskamatud ja tekitavad kakofoonilisi helisid.

Kuidas kolekõlalist meeskonda ära tunda?  Kolekõlalise juhtimise tunnuseks on inimeste meeleoludes sage pettumuse, hirmu, viha, apaatia, kurbuse, vaikimise, üksteise peale kaebamise ning kadeduse ja solvumise esinemine.

Kolekõlaline juhtimine kriibib pikapeale hingekeeled viledaks.

Miks seda tekitatakse? Ma tahan uskuda, et teadmatusest. Aga võib olla just selle pärast, et kantakse masinametafoor inimeste juhtimisse üle. Ei tunta inimesi, ei osata suhteid luua ega suudeta endale aru anda oma tegude ja sõnade tagajärgedest.

Eriti suurt kahju tekitavad kolekõlad juhtimismeeskonnas. Tegevjuhil või omanikul tuleks arvestada sellega, et mida kauem juhib ettevõtet meeskond, kelle liikmed ei saa omavahel läbi, seda väiksem on firma kasum.

On öeldud, et suurepärased liidrid puudutavad meie hingekeeli! PianoHands-main_Full1

See hingekeelte helin on kooskõlalise juhtimise vastukaja. Kooskõlalise juhtimise tagajärjeks on töötajate positiivne meelestatus, optimism ja avatud suhtlemine.

Üks parimaid õhkkonna indikaatoreid on naer.

Naeratus võib olla võlts, seda teeseldakse tihti ka kolekõlade varjamiseks. Siirast naermist on raskem teeselda, sest sunnitud naer kõlab õõnsalt. Kas sinu meeskonnas naerdakse aeg ajalt südamest, ma mõtlen ka siis, kui juht on kohal ja naerab ka?

Yale`I Ülikooli juhtimiskoolis läbiviidud uuring tõestas, et tujud mõjutavad töö efektiivsust; optimistlik meeleolu parandab koostööd ja ettevõtte tulemusi. USA jaemüügiettevõtete keti 32-te poodi hõlmav uurimus näitas, et parimaid müügitulemusi saavutati nendes poodides, kus müüjad olid positiivselt häälestatud.

Hingekeelte helisema panemist nagu klaverimängu tuleb õppida ja teadmisi kasutada. Kõigepealt tuleb muusikat armastada!

Legend jutustab, et kui klaverivirtuoos Arthur Rubinsteinilt oli New Yorgis keegi tundmatu tänaval küsinud, et vabandage härra, kuidas leida tee Carnegie Halli, oli ta vastanud: «Tuleb harjutada, harjutada ja harjutada.»

Kokkuvõtteks.

Metafoorid on kõnekujundid, mis väljendavad meie igapäeva käitumist juhtivaid mõttemustreid. Kellena sina ennast näed? Kas masinvärk töötab või on ikkagi mängus inimesed?