Juht loob teenindaja?

23.10.2009

klient on kuningas

Klienditeenindajad on tänases Eestis tohutu surve all. Põhjus pole lihtsalt selles, et kliendid on nõudlikud ning närvilised. Kliendid on teenindusprotsessi loomulik osa ja olemasolu põhjus. Teenindaja amet on eestlase alateadvuses saanud väära tõlgenduse. Justkui oleks klienditeenindaja alamat sorti kummardaja. Raske on olla ametis, kui sinu tööst ei peeta lugu

Koolitustel kuulen klienditeenindajatelt, et harva on võimalik tunda ametiuhkust ja sageli hoopis häbi.  Häbi tõttu tahavad põgeneda teenindajaametist kõik, kes saavad, esimesel võimalusel. Hotellide vastuvõtus, restoranides, kinodes jne on klienditeenindajad tihti vanuses 18-22. Uuringud näitavad, et inimene saab tõeliselt edukaks oma ametialal siis, kui 10 tuhat tundi praktikat on seljataga. Nii kaua töötavad Eestis vähesed teenindajana.

Positiivsed erandid, oma ala tõelised professionaalid on olemas. Kuidas nemad siis suudavad erineda, läbimurda ja särada? Vesteldes mitme super profi teenindajaga olen teada saanud, et neil kõigil on olnud karjääri jooksul vähemalt üks väga prof juht, kelle käest on nad oma ametisaladusi, oskusi ja hoiakuid õppinud ning hiljem ka edasi arendanud.

Kati lugu

Selle firma turundusmaterjalid lubasid kliendile unustamatut elamust. Alati korrektne Kati oli võetud tööle ning ta oli tahtmist täis. Väljaõpe toimus juba kogenud teenindaja Anu käe all. Ülemus tuli ka korraks läbi. „Tule siis õhtusse vahetusse, pane oma valge pluus ja must seelik kuni sul veel vormiriideid pole. Ja pea meeles, kui klient sulle raha annab, siis täna!“ Sellega oli väljaõpe lõppenud. Ülemust sai uuesti näha kahe nädala pärast hilisel õhtutunnil. Ta tuli ootamatult. Ülemus vaatas pahuralt ringi, tuuseldas leti taga ja puhkeruumis, piilus tualettidesse ning tillukesse laoruumigi. Kõik oli korras. Kliendid rahulolevad, puhtus ja kord ruumides. Kati oli pisut õhevil, see oli ikkagi tema esimene töö klienditeenindajana ning ta oli väga püüdnud. Huvitav, mida ülemus ütleb? „Issand, vaata, milline sa välja näed! Pluus kortsus.“ vingatas viimaks ülemuse huulilt. Kati vaatas arusaamatuses oma pluusivarrukat. Ta oli triikinud pluusi puhvis varrukaid vahetult enne väljumist ning mantel oli ühe sirge kortsu tõesti peale vajutanud. Rohkem ei öelnud ülemus midagi. Sama pahuralt nagu ta oli tulnud ta ka lahkus. Koos temaga lahkus ka Kati töörõõm ja elevus. Tõsi, pluusivarrukaid jälgis ta nüüdsest alates piinliku hoolega.

Kas me võime oletada, et Kati ülemus suhtus teenindaja ametisse lugupidavalt?

Tundub, et mitte. Inimene, kes teist alandab, ei suuda endassegi lugupidavalt suhtuda. Katil ei vedanud. Tema ülemus nägi teenindajaid madalamat sorti kummardajatena. Olles ise inimene, kes teenindaja ametit väärtustada ei osanud,  ei suutnud ta loomulikult luua teenindajale nii vajalikku ametiuhkust, vaid rahuldas lihtsalt oma ego teenindajaid kontrollides ja kamandades.

Kas juht saab luua silmapaistva teeninduse, isegi Eestis?

Öeldakse, et õnn tuleb enesega leppimisest. Juht, kes tahab luua silmapaistva teeninduse peab aktsepteerima ennast ja õppima nägema väärtust, mida teenindaja loob. Pidulikult väljendades – juht peab ise armastama oma tööd ja teenindaja ametit.

Teiseks on äärmiselt oluline juhi toetav kohalolek teenindussaalis. Kuidas juht räägib klientidest, kuidas käitub klientidega, millist teenindaja käitumist julgustab, mida kiidab, kuidas õpetab – see inspireerib teenindajaid ja määrab teenindussaali õhkkonna.

Kolmandaks on tähtis valida õiged inimesed ja hoolitseda selle eest, et meeskonnas valitseks optimism, hoolivus  ja rõõmsameelsus.

Kokkuvõte

Klienditeenindaja ei ole kummardav teener, kuigi „kliendil-on–alati-õigus-mõtteviis“ ta selleks kipub tegema.

Klienditeenindaja on inimene, kelle professionaalsusest sõltub äri tulevik, sest teenindaja ongi kliendile firma.

Juht  oma käitumisega loob teenindaja. Kas häbeneva, kibestunud ja küündimatu või hoopis oma ameti üle uhkust tundva teenindusprofi – see sõltub sellest, millele juht tähelepanu pöörab, kas otsib pidevalt vigu või tõstab esile õnnestumisi.

Esimene tööpäev on seotud hilisema tulemuslikkusega.

30.09.2009


Esimene tööpäev uues ettevõttes on täiskasvanu elus sama erutav kui kunagi lapsena oli uude kooli, uude klassi minek.  Uue elu esimene päev. Inimesed alustavad tavaliselt suurte lootuste ning  kindla kavatsusega õnnestuda. Järgnevalt kirjeldan teile kahte tõestisündinud lugu.

Marge lugu

Marge on kutsutud tööle spetsialistiks tuntud firmasse. Ega ta täpselt ei tea, mis teda ootab, aga firma on nimekas ja seetõttu ta eeldab, et küllap on kõik läbi mõeldud. Pärast mõningast ekslemist ja parkimiskoha otsimist õnnestub Margel auto parkida  ja ta siseneb hoonesse.

Marge annab kella, ta lastakse sisse. Ta esitleb ennast ja ta juhatatakse tema tuppa, tühja laua taha. Punkt. Edasi ei toimu midagi. Aeg läheb ja Marge tunneb kerget segadust. Kas peaks  ta  ise minema ennast tutvustama, küsima töövahendeid, tuletama juhile meelde, et ta on siin…aconfused baby face

Marge peas keerlevad pahaselt mõtted:   “Miks nad mu üldse tööle kutsusid? Kas kedagi üldse huvitab, et ma tulin?“  Marge on pettunud ja tema hinges ärkab kahtlus. Lõpuks tuleb juht ja kohmab:“ Ahaa, Sa oledki siin. Oota veel veidike, mul on veel mõned tähtsad kohtumised, siis räägime.“ Marge tunneb üha selgemini, et ta on võetud tagavaramutrikeseks, keda esialgu ei osata kuskile kruvida.

Marge töösuhe jääb selles ettevõttes lühikeses ja on täidetud rahulolematusega. Kuigi tema tööga ollakse rahul, saadab tema karjääri pidev sisemine rahutus  ja ebakõla tunne.

Mari lugu

Mari on kutsutud tööle tuntud firmasse spetsialistiks.  Mari pargib auto kohale, millest talle töölelepingu sõlmimise ajal räägiti ja siseneb pool tundi peale tööpäeva algust majja. Nii on kokku lepitud. Annab kella, lastakse sisse ja teda võtab vastu tema uus juht.  Sissejuhatuseks tutvustab juht Marile sõbralikult naeratavat vastuvõtu sekretäri.

happybabyfaceEdasi minnakse Mari uude kabinetti ja talle antakse üle tema tulevane töökoht koos varustusega. Ja üllatuseks on Mari laual  värsked maasikad! „Et sisseelamine magusamaks muuta“, ütleb juht naeratades. Järgneb tutvustusring, kus Marile tehakse majatuur ja tutvustatakse  töötajaid. Meeldiv on see, et Marile, kui uuele inimesele tutvustatakse tema uusi kolleege ja antakse teada, kes on kes. Vahel juhtub vastupidi, uut tutvustatakse vanadele olijatele, aga uustulnuk ise ei saa midagi teada. Edasi vaatab Mari koos juhiga üle tema sissejuhatava koolituse plaani ja juht räägib ootavatest tööülesannetest ning sellest, milliseid tulemusi ta Marilt ootab. Marile on kokku lepitud kohtumised inimestega, kes aitavad juhatada  sisse tema töötamise selles ettevõttes. Juht teeb ettepaneku minna koos lõunale.  Mari tunneb, et teda on oodatud. Just teda, Mari!

Mari töötab motiveerituna selles ettevõttes aastaid ja teeb edukat karjääri.

Esmamulje loob suhte iseloomu

Teeninduses on kuldreegel, et mulje tekib esimeste sekunditega ja võib otsustada kogu tulevase suhte olemuse. Mõned ütlevad, et kulub kolm sekundit, mõned väidavad, et seitse, aga keegi ei eita, et suurepärase kliendisuhte aluseks on juba esimestel sekunditel tekkiv mulje.

Sul võib kuluda 3 sekundit nõmeda mulje jätmiseks ja 3 aastat, et seda muljet muuta.

Esimene tööpäev on tähtis!

Suurepärase töösuhte kujunemisel on tegelikult samad kuldreeglid, mis teeninduseski.

Uue töötaja vastuvõtmisest ja juhi isiklikust tähelepanust kujunevatest muljetest laotakse vundament tulevasele pühendumisele või siis seanaha vedamisele.

Kui sa soovid saavutada silmapaistvaid tulemusi, siis alusta siseringist. Olen märganud, et inimesed, kes on esimesel tööpäeval tähelepanu ja hoolega vastu võetud, leiavad hiljem jõudu pühenduda eesmärkide saavutamisele märksa sagedamini kui need, kes on lihtsalt uksest sisselastud.

Kui Sul pole aega uue inimesega tegeleda, siis vaevalt tal hakkab olema aega panustada kogu oma energia ühise eesmärgi saavutamisele. Kooskõla juhtimises eeldab hingekeelte puudutamist. smiling-planet-earth-cartoon-2-thum

Maakera on ümmargune – kõik mis teed, tuleb sinu juurde tagasi!